Värvus väga sarnane sviitis tõule. Nn jahumokad, mustad karvad silmade ümber ja jalad on tumedamad kuni mustad. Kehamassilt väike(harva lehmad 500kg). Silmapaistev on piima rasva(keskmiselt üle 6%)- ja valgusisaldus(4%). Haigustele resistentsus tagab lehmade pikaealisuse. Eestis kasutatud kahel korral: 1960- ja 1990- ndatel eesti maakarja ja piiratud määral ka eesti punase karja aretuses. 16. Eesti punane tõug ja aretuskomponendid 1962.aastal akadeemik Middendorffi ettevõtmisel toodi Saksamaalt angli tõugu veiseid, eesmärgiga parandada kohalikku tõugu. Pandi alus eesti punasekirjule tõule. Lisaks toodi punaseid veiseid Taanist. Kõikide tõugude koosmõjul kujuned välja punaste veiste massiiv Eestimaal. Loomad vastupidavad ning sobisid taludesse ja mõisatesse. Küige suurem oli 50-ja 60-datel eesti punase tõu kujundamisel taani punasel tõul
tunduvalt laiemad võimalused kui puhasaretus üksikuna. Ristamisel on võimalik katsetada paljude erinevate tõugudega ja tõusiseste rühmadega, et saada soovitud tulemust. Suure aretusmaterjali tõttu on ristamisel ka suurem selektsiooniintensiivsus, sest valida on suurema hulga isendite vahel. Kuna erinevad tõud on geneetiliselt erinevad, siis ristamisel ei teki probleeme inbriidinguga. Ristamisel tuleb leida aretuseesmärgile kõige sobivamad aretuskomponendid, et saavutada maksimaalne ökonoomiline efekt. Ristamist kasutatakse ka olemasolevate tõugude genofondi täiustamiseks eksootiliste tõugudega. Sel juhul kasutatakse enamasti tagasiristamist. Ristamissüsteemi valikut mõjutab eelkõige loomade sigimisvõime, erinevate tõugude ristamisest saadava heteroosiefekti suurus ja ristamisest saadav majanduslik kasu. Ristamist kasutatakse järgmistel eesmärkidel: 1. tarbeloomade saamiseks 2. uute tõugude saamiseks 3. tõuomaduste parandamiseks
annaabi.ee 
