uuele rütmisüsteemile, millest lähtus ars nova muusikaline stiil. Senises rütmisüsteemis erinevaid taktimõõte. Kolmeosaline jagunemine nim perfektseks- kaheosaline jagunemine nim imperfektseks. Ühe teoses sees võis taktimõõt suvaliselt muutuda- ja erinevad jagamised märgiti erinevate värvidega. Ars nova rütmika oli keeruline. Isorütmika- pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. See oli ajastu üks huvitavamaid kompositsioonivõtteid. Guido Arezzost ehk Guido Aretinus ehk Guido da Arezzo ehk Guido Monaco (991 või 992 pärast 1033. aastat) oli keskaegne muusikateoreetik.Teda peetakse tänapäevase noodikirja leiutajaks. Tema teos ,,Micrologus" oli Boethiuse kirjutiste järel kõige loetum muusikaalane traktaat keskajal. Selles esitatakse esimest korda noodijoonestik, algselt küll 4 joonega.Guidot Arezzost peetakse ka noodinimede leiutajaks. Need võttis ta Paulus Diaconuse oodist "Ut queant laxis"
Löökpillid: krotola, kymbala, tympanon. 5. A)gregoriuse koraal- diatoomilistel helilaadidel põhinev 1-häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul. B)Ambriosuse hümnid- jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop Ambrosius järgi nimetatud ülistuslaulud. C)Neumad- erilised märgid, jooned , punktid, konksud, mis kirjutatakse lauluteksti kohale. Ei näita täpset kõrgust, vaid liikumise suunda. D)Guido Arezzost – ehk Guido Aretinus ehk Guido da Arezzo ehk Guido Monaco (991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli keskaegne muusikateoreetik haritud vaimulik Itaalias. Tema teos "Micrologus" oli Boëthiuse kirjutiste järel kõige loetum muusikaalane traktaat keskajal. Selles esitatakse esimest korda noodijoonestik, algselt küll 4 joonega. 11-12 saj., võtab kasutusele noodijooned ja nootide silpnimetused helikõrguste märkimiseks (DO RE MI FA SOL LA SI) ja võtmetähed.
häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul. Ambrosiuse hümnid - jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop Ambrosius järgi nimetatud ülistuslaulud ehk Ambrosiuse hümnid - 9 saj) neumad - erilised märgid, jooned , punktid, konksud, mis kirjutatakse lauluteksti kohale. Ei näita täpset kõrgust, vaid liikumise suunda. Varaseimad neumakirjanäited alles 8 sajandist Guido Arezzost - ehk Guido Aretinus ehk Guido da Arezzo ehk Guido Monaco (991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli keskaegne muusikateoreetik haritud vaimulik Itaalias. Tema teos "Micrologus" oli Boëthiuse kirjutiste järel kõige loetum muusikaalane traktaat keskajal. Selles esitatakse esimest korda noodijoonestik, algselt küll 4 joonega Leonius ja Perotinus - Kuulsamad organumeid kirjutanud heliloojad tegutsesid Pariisis Notre Dame kiriku juures - Leonius ja Perotinus (12- lõpp-13
annaabi.ee 
