Ajalehti loetakse tõesti igapäev ja igalpool. Eriti on selline harjumus nendel, kes hommikul või õhtul metrooga tööle sõidavad. Näha võib inimesi ajalehtede ja raamatutega. The Sun - omanikuks on News International ja hakkas ilmuma aastast 1963. The Sun igapäevane tiraaz on 2 806 746. See ajaleht on tuntud enda staaride kõmuga ja kolmanda lehega, kus võib näha modelle vanuses 18-27 topless. Kõige suurem skandaal toimus 11.veebruar 2013 aastal, kui viis The Sun ajakirjaniku olid areteeritud ning süüdistatud ebaseaduslikus info saamises ja hankimises. Sealhulgas politseide ostmine ja alkemaksude andmine. Ajalehel on suur huvi sporditeemade vastu, eriti jalgpalli. Teisel lehel võib leida erinevaid poliitilisi lugusid ja uudiseid. Ajaleht on rohkem parempoolsete kallakuga (vabadus, võrdsus. Riik ei tohi sekkuda). Auditooriumi hõlmatus ajalehtedega ( kõik ajalehtede ostjad) – kõikidest täiskasvanutest 32,7% loeb ajalehti, meestest 33,9% ja naistest 31,5% loeb ajalehti.
Kevade poole suve oli neil oma jahu , vanavanaema küpsetas ise leiba. Peale oktoobri pühi pandi vanaema vasikatalitajaks. Grupis oli 25 vasikat ja kui need kasvatada kuni kuu vanuseks, siis anti 150 rbl. preemiat. Ja ka heinatöö eest anti vanaemale 50rbl. Preemiat , Aino oli heinatõstja, tema sai 150rbl. Vanaema oli siis vasikajootja kuni 1954. aastani , kui abiellus Ilmar Bachmanniga. Tema toodi Athangelskist oma ema juurde 1953. a. sügisel. Ilmar oli areteeritud 1945. a. 1954. a juunis sündis poeg Anton ja 1955. a 1.detsembril tütar Elvi. Siis oli elu juba olnud parem, poes oli saada väga mitmesugust kaupa. Vanaema oli ostnud endale vedrumadratsi. Ka riiet oli väga suures valikus. Elektri jaam oli ehitatud ja seal töötas eestlane. Küla säras elektrivalguses. Lehmi lüpsti lüpsimasinatega. Juba hakkasid eestlased kodumaale sõitma. Ka nemad tegid avaldse ja 1956 a. sügisel oli neil luba käes. Ilmarit ei
ning palus seda edasi öelda ka oma sõpradele. D'Artagnan ei liikunud kodunt sammugi. Oma toa muutis ta vaatlusruumiks. Akendest nägi ta tulemas inimesi, kes kõik vahistati. Kuna ta oli eemaldanud põrandatahvlid ning parketi ja ainult lihtne lagi lahutas teda alumisest toast, kus toimus ülekuulamine, siis sai ta teada kõik, mis juhtus ülekuulajate ja süüdistatavate vahel. Ülekuulamine, millele eelnes areteeritud isiku piinlikult täpne läbiotsimine, kõlas peaaegu alati järgmiselt: «Kas proua Bonacieux andis teile midagi oma abikaasale või mõnele teisele isikule edasiandmiseks?» «Kas härra Bonacieux andis teile midagi oma abikaasale või mõnele teisele isikule edasiandmiseks? Kas üks või teine on teile midagi suusõnal usaldanud?» D'Artagnan mõtles endamisi, et kui nad midagi teaksid, siis ei küsitleks nad niiviisi. Mida tahtsid nad aga teada
annaabi.ee 
