Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Utilitarism. Ladina keeles kasulikus Õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele. On olemas naudingud ja kannatused ehk ebameeldivused. Alati tuleks valida rohkem t...
suhtumiste ja kohase käitumise harjumuspärasel rakendamisel. Vooruse eetika teooria, mis keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Esmakordselt Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist (kes muidugi väljendab seda olemist sobivate tegudega) (kr k aretc,, 'headus, suurepärasus, loomutäius'). Võõrandamatu õigus, mis on väidetavalt inimesele loomuomane ja seetõttu ei saa seda temalt ära võtta (kuigi seda võib teiste poolt piirata). Väärikus voorus, mis eeldab tervikliku iseloomu olemasolu või moraalse isiku terviklikkust, mis hõlmab endas usaldusväärtust, ausust ja õiglust (vrd: ladinakeelne integer= terve, jagamatu, rikkumatu). Väärtused midagi, mida väärtustatakse; põhinevad uskumustel. Näit: olema tolerantsem
annaabi.ee 
