10.2017). ,,Jõgeva 205" on aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Selle sordiaretajaks on Jaan Mets. Sordileht on aastast 1952. Tegemist on diploidse hilise sordiga, millel on hea talvekindlus ja püsivus kuni 2aastat. Ta on keskmiselt vastupidav ristikuvähile. Soovitatatakse niiteliseks kasutamiseks. (Eesti Taimekasvatuse Instituut, 21.10.2017) ,,Jõgeva 433" on ka aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Aretajaks on Heiti Kotkas ning sordileht on aastast 1960. Tegemist on varajase diploidse sordiga, millel on hea talvekindlus ning püsivus kuni 2 kasutusaastat. Ta on samuti keskmiselt vastupidav ristikuvähile. Soovitatakse niiteliselt kasutatavas põldheina segus kasvatada. ( Eesti Taimekasvatuse Instituut, 21.10.2017) ,,Ilte" on samuti aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Aretajaks on Heiti Kotkas. Sordileht on aastast 1993
Valgete märgistega mustad tõud (BEKSIR inglismaal 6 valget märgist (jalgadel, sabal ja kärsal-koonul), poola-hiina USA. RUUGED SEATÕUD (DJUROK, USA-s ja temvors Inglismaal) KIRJUD SEATÕUD (PJETRÄÄN (Belgia), kirju poola-hiina (USA). 50. Inglise seatõud. Suur valge inglise siga ehk suur jorksiri siga on levinud kogu maailmas. Teda eksponeeriti esimest korda 1851. a. Inglismaal näitusel, välja panduna kangur Tuley poolt, keda peetakse selle sea aretajaks. Suur valge siga leidis kõhe põllupidajate poolehoiu, sest ta oli suure keha-massiga, tugeva kehaehitusega ja hea sööda- ning karjamaa käsutaja. Suure nõudluse tõttu tõusid Inglismaal tol ajal suurte valgete sigade hinnad väga kõrgeks, nii et esimesed kasvatajad said sigade tõuaretusest terved varandused. Eriti kuulsad olid kult Sampson ja emis Matchless, kelle eest on makstud tuhandeid naelsterlingeid. Suure valge inglise sea põlvnemine pole päris täpselt teada