7. Suremust mõjutavad tegurid Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad; halb tervishoiukorraldus; arstiabi kehv kättesaadavus; ebatervislik eluviis; õnnetused, vägivald; surmatoovad haigused. 8. Demograafiline üleminek ehk siire Demograafilise ülemineku mudel kirjeldab sündimuse ja suremuse trende pika aja jooksul. Maailma rahvaarv kasvab kiiresti, kuna suur osa arenumaid on demograafilise ülemineku etapis, kus suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive suur. Traditsiooniline rahvastiku tüüp – nii sündimus kui ka suremus on kõrged, mis tähendab, et iive on väike ja rahvaarv kasva aeglaselt või ei kasva üldse (peres ca7-8 last, täiskasvanuks saab vaid 3; keskmine eluiga 35-40.a.; vanureid ainult paar %) 9. Demograafiline plahvatus
11. Georg Lurich- üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast 4.Millised olid 1905. aasta revolutsiooni peamised põhjused? 1) Verine pühapäev 2) Sügav majanduslik kriis 3) Vene-Jaapani sõda 5.Milline kasu tõusis eestlastele 1905. aasta revolutsioonist? Loodi Eesti esimene eestlastest partei ERE (juht Jaan Tõnisson), eestlased said kõva poliitilise kogemuse. 6.Mis tõestab, et Eesti oli üks vene impeeriumi arenumaid piirkondi? Eesti oli kõige arenenum Vene impeeriumis, Kreenholmi manufaktuur, Pärnus oli tselluloosi vabrik Waldhof, erinevad sõjatehased, tööstustööliste ja ettevõtete arv kasvas, laevatehased Tallinnas 7. Too näiteid Eesti kultuuri arengu kohta 20.sajandi algul. 1) ERM 2) Haridusseltsid, nt tekkis MHG 3) Majandusühistute tekkimine 4) “Estonia”, “Vanemuine”, “Endla” teatrihoone
1906-1914 said eestlased enamuse veel Võru, Haapsalu, Pärnu ja Rakvere juhtorganeis. MAJANDUSE ARENG. Vaatamata olnud majanduskriisile jätkus majanduse edenemine. Maaharijad hakkasid rohkem tähelepanu pöörama töö kaasajastamisele: osteti moodais põlluharimisriistu, hakati kasutama parema kvaliteediga seemneid ja kunstväetisi. Hoogsalt edenes ühisettevõtlus tekkisid ühispiimatalitused ja kauplused, masinatarvitajate ühisused jms. Eesti oli Tsaari-Venemaa tööstuslikult arenumaid piirkondi. JÕUVAHEKORRAD. Ametliku statistika andmeil oli Eestimaa kubermangus ja Põhja-Liivimaal 1911.a kokku 1 086 100 elanikku. Venelaste osakaal eestis kasvas, sakslaste arv aga langes. Sellele vaatamata oli kolme keele oskus eestis hädavajalik. Eestlased mõistsid hästi hariduse tähtsust ning püüti aina kõrgema hariduse poole. KULTUURIELU. 1906.a anti ametlik luba laste õpetamiseks emakeeles rahvakooli kahes esimeses klassis nii linnas kui maal.
annaabi.ee 
