TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT SÜSINIKKIUDUDE VALMISTAMINE PIGIST Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm: AT-52/62 Üliõpilane: Õppejõud: D. Arensburger Tallinn 2009 Sissejuhatus Selles referaadis teen ülevaate sellest,kuidas toimub süsinikkiudude valmistamine erineva iseloomuga pigiliikidest, millised on ühe või teise eelised ja puudused ning milliseid meetodeid kasutatakse, et pigist valmiksid kvaliteetsed ja vastupidavad süsinikkiud. Süsinikkiudude valmistamine pigist Süsinikkiude valmistatakse erineva päritoluga pigiliikidest (toornaftast, kivisöest)
kus on tsüklite arv; on terase väsimuse baasarv: 107 Tsüklite arvu arvutus Käigukasti hammasratas töötab 200 päeva aastas, 6 tundi päevas, 3000 pööret minutis Konstant Hammaste pindades tekiv kontaktpinge Hamba laius b = 25 mm Kontaktpinna kõrgus a = 0,15 mm Kontaktpindala Kontaktpinge Hammasratta materjali voolavuspiiri tingimus on Väsimustugevuse arvutus Hammasratta materjali väsimustugevuse tingimus on 7. Kasutatud kirjandus 1. P.Kulu, D. Arensburger, A. Laansoo, F.Kommel, Materjaliõpetus: Juhendmaterjalid ja ülesanded materjalitehnika bakalaureuseõppe kodutöödeks, Tallinn 2003 2. CES Edupack 2005 3. http://www.gearshub.com/
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodune töö nr.1 Õppeaines: METALLIÕPETUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11a Üliõpilane: Marko Karlson Juhendaja: D. Arensburger Tallinn 2008 METALLIÕPETUS Kodutöö 1 "Metallide mehaaniliste omaduste määramine" Tabel 1 Ülesannete variandid A. Tõmbeteim Variant, teimik I II III IV V VI VII VIII IX X Teras sile d0, mm 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 5,8 5,9 6,0
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KIUDTUGEVDATUD KOMPOSIITMATERJALID REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid I Juhendaja: D. Arensburger Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI- 21 Tallinn 2009 MATERJALI OMADUSED SURVEL Õhukeste komposiitlaminaatide survetaluvuse omadusi on suhteliselt raske mõõta tänu proovidetaili külgpidisele rabedusele. On proovitud mitmeid testimismeetodeid ja mitmeid proovidetaili kujusid, et vältida esilekerkivat probleemi. Siinkohal kirjeldaks neist meetoditest kolme.
pingetest tekkinud defektid, on rahuldab antud meetod täielikult kõiki vajadusi. Sellest hoolimata võib tundlikkuse tõstmiseks kasutada heljumina petrooleumit. 14. Kasutatud kirjandus 1. Ulrich Fisher, Roland Gomeringer, Max Heinzler, Roland Kilgus, Friedrich Näher, Stefan Oesterle, Heinz Paetzold, Andreas Stephan, ,,Mehaanikainseneri käsiraamat" (originaal pealkiri ,,Mechanical and Metal Trades Handbook"), TTÜ kirjastus 2012 2. Priit Kulu, Daniil Arensburger, Andres Laansoo, Feodor Kommel, ,,Materjaliõpetus: Juhendmaterjalid ja ülesanded materjalitehnika bakalaureuseõppe kodutöödeks", TTÜ kirjastus 2003 3. Enn Hendre, Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Tiit Metusala, Olev Tapupere, ,,Materjalitehnika", TTÜ kirjastus 2003 4. C. W. Wegst, ,,Stahlschlüssel", Marbach : Verlag Stahlschlüssel Wegst, 2004 5. Ilmar Kleis ,,Masinaelemendid. Konspekt bakalaureuseõppeks", Tallinn 2005 6. CES Edupack 2005 7
Sellest tulenevalt saab muuta masinaid,seadmeid jms töökindlamaks, vastupidavamaks, ergonoomilisemaks ning iga iga valdkonna jaoks on olemas sobilikud materjalid ning lisandud soovitud toote valmistamiseks. Antud tööd koostades sain lühiülevaate peamiselt kasutatavatest materjalidest nind nende lisanditest. Kasutatud kirjandus 1.Enn Hendre, Priit Kulu jt TTÜ Kirjastus ,, Materjalitehnika" 2. Priit Kulu, Daniel Arensburger jt TTÜ Kirjastus ,, Materjaliõpetus" 3. www.annaabi.com 4. www.usinmasin.pri.ee
annaabi.ee 
