Jõukohase õppe alused Jõukohase õppe alused. LÕK lapse õpetamine: Õpetama peab viisil ja vahenditega, mis soodustavad kesknärvisüsteemi puudujääkide korvamist ja psüühiliste protsesside arengu korrigeerimist; Õpe potentsiaalses arenguvallas. Arendav õpe erineb tavaõppest nii sisult kui õpitoimingute poolest: *Õpetamine osaoskuste kaupa. *Orientiiride (sümboolsete, verbaalsete) esitamine lapse abistamiseks (mida, kuidas ja mis järjestuses teha), *Põhitoimingu automatiseerimine ja rakendamise harjutamine
näinud on. Ühel hetkel on ta võimeline seda mälupilti ise ümber kujundama. Väike laps ei pruugi oma ema ära tunda, kui ta tuleb juuksurist. Noor inimene suudab oma mälupildiga manipuleerida ehk nt ette kujutada, milline näeb ema välja uue soenguga. 2. üheaegselt toimuvad muutused mitmes olulises arenguvallas – nt laps on 1- aastane, toimub itu muutust korraga. Hakkab tegema oma esimesi samme, hakkab ütlema esimesi sõnu, ei pissi enam voodi, paneb toidu lusikaga suhu. Lühikesel ajaperioodil toimub mitu protsessi korraga. 3. muutus toimub „üleöö“ – päriselus ei pruugi seda näha, aga vahel siiski. Nt
kujunemine. Eelduseks on sõna muutevormide tähenduse mõistmine ning väljendatavate suhete üldistamine (nt kohasuhte väljendamise võimalused). Abiõppes on selline õpetus võimalik teise kooliastme I etapil. ➧ Liitmise ja tuletamise kombineerimine. Jätkub üldistatud mallide kujunemine, võivad kujuneda mitmest liitsõnast ja tuletisest koosnevad sõnapesad. Selline tegevus on osaliselt potentsiaalses arenguvallas abiõppe lõpuklassides. Eesti keeles on käändsõnad (= sõnad, mida käänatakse), pöördsõnad (= sõnad, mida pööratakse) ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on nimisõnad (kass, maja), omadussõnad (noor, tugev), arvsõnad (kolm, kolmas) ja asesõnad (mina, ise, see). Omadussõnadel on sageli lisaks võrdluse vormid (ilus, ilusam, kõige ilusam). Pöördsõnad on tegusõnad (armastama, tegema). Muutumatud sõnad on määrsõnad (kiiresti, lähedal), kaassõnad (taga, ilma),
annaabi.ee 
