üldoskuste valdkondade kaupa, mis võimaldab erivajadustega last maksimaalselt kaasata rühma tegevustesse. Lisanduvad individuaalsed ülesanded ja lähenemisviisid vastavalt sellele, millised on lapse lähimas arengu tsoonis olevad oskused ehk abiga sooritatavad toimingud. IAK täideviimisel jääb põhirõhk lasteaia meeskonnale ja lapsevanemale. Seevastu erirühmades on soovitatav arendavad tegevused jaotada põhiliste arenguvaldkondade kaupa. Seda eelkõige seetõttu, et lapse iga arenguvaldkonnaga tegeleb ideaaljuhul eraldi spetsialist ja on võimalik väga tihedalt omavahel koostööd teha. Üldosa (lapse iseloomustus), arendustegevuse üldised tingimused ja eesmärgid, IAK koostajad ja osalejad ning IAK kokkuvõte on mõlemas vormis sarnased osad. (Häidkind & Kuusik, 2009.) IAK koostatakse alati kindlaks ajavahemikuks, ajaline kestus võib sõltuvalt lapse arengu tempost ja erivajaduste iseloomust olla mõnest kuust kuni terve õppeaastani. Ajavahemik
4 4 4 5 väärkohtlemisega; (2) kui kahju seondub lapse seksuaalse tamise praktikas ja sotsialiseerumises ning ka see, mida ühes või arenguvaldkonnaga, siis on tegemist seksuaalse teises kultuuris peetakse lapse väärkohtlemiseks varieerub väärkohtlemisega; (3) juhul kui kahju tekib selle tõttu, et lapsel on suuresti. vajadus ja õigus sotsiaalsete suhete vallas teatud kogemusi saada ja Näiteks, lapsele laksu andmine on mõnedes kultuurides ta neid ei saa, siis on tegemist psühholoogilise väärkohtemisega. praegusel ajal aktsepteeritud distsiplineeriv kasvatusmeetod:
annaabi.ee 
