Firmad peavad leidma optimaalse koha oma tootmise eri komponentidele, vähendamaks kulutusi ja riske. Majanduse globaliseerumine on aga kaasa toonud mitmeid probleeme, mida liberaalset suunda pooldavad poliitikud ja majandusteadlased pole sageli suutnud ette näha. Üheks põhjuseks on see, et globaliseerumise tempo on eri eluvaldkondades ja isegi majandusvaldkondades ebaühtlane, mille tõttu on tekkinud majanduslikud ja sotsiaalsed lõhed. Kõikvõimalikud arenguvahed, alates sissetulekutest ja lõpetades kultuuriliselt determineeritud hoiakute, hariduse või IT-kasutusega. Majanduse globaliseerumine ja infoühiskonna pealetung on oluliselt mõjutamas ettevõtete toimimistingimusi. Kasvav rahvusvahelistumine Euroopas on tingitud Euroopa siseturu integratsioonist ja Aasia maade intensiivsest välismajandustegevusest. Konkurentsi intensiivistumine nõuab ettevõtete strateegilist uusorientatsiooni Euroopas. Riikides tekivad
Üks põhjus on globaliseerumise tempo ebaühtlus erinevates eluvaldkondades, mille tõttu on tekkinud majanduslikud ja sotsiaalsed lõhed. Oluline on ka viimastel aastatel üha ilmsemaks saanud arenguvahede suurenemine riikide vahel. Globaliseerumine toob kaasa erinevate elulaadide tihedama kokkupuute ja paralleelse kooseksisteerimise. Maailmaplaanis hakkavad kauged piirkonnad, protsessid ja inimesed järjest rohkem üksteisest sõltuma. Samas kehtivad kõikvõimalikud arenguvahed ka riikide sees (erinevus sissetulekutes ja kultuurilistes hoiakutes, hariduses jms). (Purju, 2009) Ligi 2/3 maailma kaubandusest kuulub suurkorporatsioonidele. Selline olukord muudab suurfirmade nõudmistega sammupidamise aina keerulisemaks. Väiksemad ettevõtted ei suuda globaalsete hiiglaste mõjuvõimu ja turuülekaalu pärast konkureerida. Firmade ühinemised on viinud suure hulga töökohtade kaotamiseni. Lisaks on hakanud ettevõtted aina rohkem laienema odavama tööjõuga riikidesse
annaabi.ee 
