elukorralduseta, mistõttu kirik munklusele selle ebaselge eluvormi tõttu mõnevõrra viltu vaatas. Esimesed mungad on eremiidid (eremia kr keeles 'kõrb'), pärit olid nad Egiptusest. Esimene eremiit oli Teeba Paulus. Juba Teeba Pauluse legendi järgi elavad mungad väga kaua ja toituvad väga vähesest. Usuti, et munk elab täiuslikult ka ilma sakramendita, mis küll õõnestas piiskoplikku autoriteeti. Eremiitlusest mõnevõrra hilisemate arengutena eristatakse anahoreetlust ja koinobiitlust. Anahoreetlus tähendab tõlkes tagasi tõmbumist, see on kollektiivne eremiitlus. Esimeseks anahoreediks peetakse Püha Antoniust, kes elas 3-4. sajandil pKr. Eremiitlus levib Egiptusest ka Süüriasse ja Palestiinasse. Antonius elas vanades haudades, kuni kohtus õpetaja ja teiste emeriitidega. Sai ise kuulsaks õpetajaks, kogus kokku oma õpilased ja pani nad kolmekaupa elama. Mungad tegelesid mediteerimisega ja valju häälega lugemisega
Vastukaaluks mitmete õigeusu kloostrite asutamisele käis reformatsioonijärgsetel 18. sajandi alguse Rootsi ja Taani-Norra aladel pietistlik võitlus paganlusega, mida juhtis Thomas von Westen ja kus peamiste vastastena nähti saami nõidasid kui oma rahva vaimseid juhte. Koguti suur hulk nõiatrumme, mis põletati pidulikult tuleriidal. Samade seaduste alusel toimusid nõiaprotsessid nii Rootsile kuuluval Saamimaal kui Eestis. Positiivsete arengutena võib samast ajajärgust ära märkida esimeste koolide asutamise ning esimeste saamikeelsete raamatute trükkimise (1619 aabits ja lauluraamat). Pärast reformatsiooni kuni tänapäevani on Skandinaavia saamide asualal valitsevaks usundiks luterlus. Skandinaavia saamide seas on tänapäevani palju lestadiuse usulahu järgijaid. Lestadiusluse alusepanijaks oli saami päritolu kirikuõpetaja Lars Levi Laestadius (1800-1861).
annaabi.ee 
