Sisaldab meenutamist, analüüsi, sünteesi, järelduste tegemist ja hinnangut Refleksiooni abil on suudab õppija kogemuses sisalduvat teadmist mõista ja teadlikult rakendada. Seega on kogemus alles siis tähenduslik, kui sellega kaasneb õppimine (Jarvis; Mezirow). Refleksiooniks on mitmeid tehnikaid. Üks tõhusamaid refleksioonivahendeid on päeviku praktikapäeviku pidamine sissekanne iga praktikapäeva lõpus. Sellest võib saada kogemusi kajastav õpimapp kui arenguteekonna salvestis. Küsimused iseendale Miks lähen/tulin siia tööle? Millised olid/on minu ootused? Kas need täitusid? Mil määral? Kuidas varem õpitut, kogetut saan/sain rakendada? Millises osas? Mis õnnestus, mis mitte? Miks? Millised olid probleemid? Kuidas neid lahendasin? Kas vajasin tuge, abi? Kas mind toetati, abistati? Millised muutused tekkisid minus adapt.aja käigus? Tulemusena? Kuidas mõjutavad need minu järgnevat (töö)elu? Millised on nüüd, võrreldes enne tööle asumist:
· Romantikud tegelesid palju kunstnikku teemaga, arutlesid selle üle ka teostes. Kuidas sünnib kunst, mis see on, mis ohvreid nõuab, kas selleks vaja andekust või palju vaeva ja harjutamist. poetoloogiliste teemade kõrgaeg kunstis, huvi kunstiloome küsimuste ning kunstniku elu üle Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) · Saksa idealismi peamine esindaja, Õhtumaade üks olulisimaid mõtlejaid · Peateod ,,Vaimu fenomenoloogia" (1807) vaimu arenguteekonna analüüs meeltega kogetust läbi loomuliku teadvuse kuni spekulatiivse mõtlemiseni. Üritab teos kirjeldada vaimu ka inimvaimu teekonda, arengut läbi aja ja ruumi. · Ei pooldanud romatilist kunsti, kuigi elas sel ajal. · Tema filosoofia jaguneb: loogikaks, loodusfilosoofiaks, vaimufilosoofiaks. Kusjuures esteetika küsimused (kunstiteooria) kuuluvad vaimufilosoofia alla. · Alates temast hakati esteetikat pidama eelkõige kunstifilosoofiast, tema rääkis ellkõige
annaabi.ee 
