tegurid Suurima arengutakistusena on Eesti ettevõtted näinud ning näevad ka tänases majanduses liigset maksukoormust, ebasobivat seadusandlust ning bürokraatiat. Enim takistavad ettevõtete arengut konkreetse ettevõtte tegevusvaldkonda reguleerivad õigusaktid, aga ka suur aruandluskohustus ning aeganõudvad ametlikud protseduurid. Kõiki ettevõtluse arengutakistusi kirjeldab allolev joonis. Joonis Ettevõtete arengutakistused (%) (Eesti VKE arengusuundumused, Saar Poll: 2008) Kõrge maksukoormus. 46% ettevõtetest märgib seda kui nende ettevõtte arengu takistust. Mõiste kõrge maksukoormus on väga mitmeti defineeritav ja võrdlused teiste riikidega ei pruugi alati olla pädevad. (Eesti VKEde arengusuundumused: 27) Koormav seadusandlus ja liigne bürokraatia on probleemiks 44 % ettevõtjatest. Eesti seadusandlus täieneb järjepanu ning üha rohkem ilmub uusi regulatsioone, mis
Miks peaksid need kirjutised meid huvitama? Minu arusaamist mööda on tollane kaunisõnaline retoorika Inglismaal suures osas meie tänapäeva reaalsus Eestimaal. Toon näitena vaid ühe lõigu Plowdeni komitee raportist (Hytönen 1993), millega anti informaalse kooli levikule nn roheline tee. Kool püüab pakkuda lastele soodsat kasvukeskkonda, kus lapsed võivad rahulikult areneda endale sobiva kiirusega ja viisil. Kool püüab anda võrdsed võimalused ja kõrvaldada arengutakistused. Kool pöörab erilist tähelepanu õpetuse individualiseerimisele, nähtuste vahetule kogemisele ja loova töö tegemise võimalustele. Kooli eesmärk on, et teadmised ei kuhjuks õpilaste poolt vaadatuna üksteisest eraldiseisvatesse lahtritesse ning et töö ja mäng ei vastanduks teineteisele. Lapsel, keda kõigil tasemetel kasvatatakse ülalkirjeldatud õhkkonnas, on lootus areneda tasakaalukaks ja küpseks täiskasvanuks, kes suudab elada ning