mis toimuvad vähemalt üks (soovitavalt 2) kord(a) õppeaastas. Arenguvestluste ajad peab fikseerima rühma tegevuskavas. Lapsevanemale tuleb edastada enne arenguvestlust ettevalmistavad küsimused, arenguvestlusest teha kirjalik kokkuvõtte. Lapse arengu analüüsimisel ja hindamisel kasutatakse individuaalset arengumappi Lapse arengumappi koguvad õpetajad koostöös lapse ja tema vanematega lapse arengut analüüsida võimaldavad materjalid läbi lapse lasteaia-aastate: arengukirjeldused, arengutabelid, lapse vaatlused, individuaalse õppekava, kasvatuskokkulepped vanematega, lapse fotod, lapse joonistused (inimene, perekond), nimesaamise loo, töölehed, lapse jutu üleskirjutused, töönäidised, märkmed osavõtu kohta mõnest konkursist, käe- ja jalajäljed, naljad, mõõdud-kaalud. Arengumapp on abiks arenguvestlusel, see on hea võimalus järjest jälgida ning näidata lapse omandatud uusi oskusi ja edasiminekut. Arengumappi
Individuaalse arengu jälgimise kaart (ehk individuaalsuse kaart) levib Eesti lasteaedades alates 2007.a, mil seni koolis rakendatud õpilase vaatluskaardi vorm laienes koolieelsele vanusele. Erinevalt arengumapist, mille põhiosa moodustavad pigem lapse arengut kajastavad materjalid, on individuaalsuse kaardi puhul tegemist eelkõige nende materjalide analüüsi ja meeskonna kokkulepetega. Täidetud vaatlusplaanid, arengutabelid, testide ja muude uuringute tulemused ning lapse tööd hoitakse eraldi. Individuaalsuse kaarti võib kasutada üldrühmades, sobitus- ja erirühmades, see „liigub“ lapsevanema vahendusel lapsega kaasa. Individuaalsuse kaart avatakse lapse lasteaeda tulles, see võimaldab kajastada lapse arengudünaamikat üldistatult kogu lasteaia perioodi jooksul, tuua esile lapse individuaalsuse (kui esineb, siis ka erivajadused) ja panna kirja meeskonnas tehtud kokkulepped lapse arendamise kohta
annaabi.ee 
