riikides. Tänapäeval on sellele küsimusele lisandunud aga uudseid lahendusi ja mõõtmeid. Nii kujuneb üha iseloomulikumaks suundumus võrgustikukoostöö poole. Traditsioonilised järelvalvesuhted on asendumas koostöösuhetega, mille üheks vormiks on mitmesuguste komiteede ja nõukodade loomine, selleks et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd. Regionaalarengu tähtsustamine eurointergatsiooni konstekstis on teine põhiline arengusuundumus. Maastrichti lepinguga lood Regioonide Komitee, mille moodustavad 344 omavalitsuste ja regioonide esindajat kõigist Euroopa Liidu liikmesmaadest. Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit peavad oluliseks ka kohaliku demokraatia edendamist. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus Kas riikide liit või liitriik? Euroopa Liidule on omased nii valitsusvahelisele kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma
regioonide koostööd. Tihti ei suuda üks omavalitsus hankida vahendeid kõigi vajaduste või plaanide täitmiseks, mis õhutab neid otsima partnereid teiste omavalitsuste näol. Ettevõtmiste kaasfinantseerimine mitme omavalitsuse poolt või ühine projektirahade taotlemine Euroopa Liidu fondidest muutub üha levinumaks praktikaks. Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis ongi teine põhiline arengusuundumus. Maastrichti lepinguga loodi Regioonide komitee, mille moodustavad 344 omavalitsuste ja regioonide esindajat kõigist Euroopa Liidu liikmesmaadest. Eestist on Regioonide komitees seitse inimest, kelle valivad Linnade liit, Omavalitsusliitude ühendus ja Maaomavalitsuste liit valla/linna volikogude liikmete hulgast. Regioonide komitee on oluline koht kogemuse omandamiseks, aga ka piirkondlike huvide kooskõlastamiseks ja läbisurumiseks Brüsselis.
annaabi.ee 
