3. muutus toimub „üleöö“ – päriselus ei pruugi seda näha, aga vahel siiski. Nt tema enda laps muidu ainult roomas, aga hakkas ülikiiresti kõndima. Teine laps aga nt tugede najal ja kukkus. 4. kooskõlalisus erinevate muutuste vahel – kõik toimib ehk laps räägib ja kõnnib korraga nt. kõik peab olema arengusuunal, mitte nt et kaob ära rääkimine vms. Jean Piaget. Kuidas teadmised tekivad ja kuidas kujunevad? Arengustaadiumite teooria: 1. Sensomotoorne periood (0-1/2a) 2. Preoperatsionaalne periood (1/2 -6/7a) 3. Konkreetsete operatsioonide periood (6/7 – 11/12a) 4. Formaalsete operatsioonide periood Laps kui väike teadlane, ise katsetab oma piire. Kuidas areng toimib?
Tänaseks on Telliskivist sõna otseses mõttes välja kasvanud väga omalaadne asupaik. See kätkeb endas ohtralt erinevaid väikeettevõtjaid ja loomepesasid, kes koos loovad ühise sünergiaga loomelinnakust äärmiselt hubase koha nii kohalikele elanikele, tallinlastele kui ka turistidele. Paiga teeb eriliseks argument, et vanadesse tootmishoonetesse on investeeritud samm- sammult arvestades iga üürniku isiklikke vajadusi ning järgitud kindlat visiooni kvartali arengusuunal. Sadama ja kesklinna vahel paiknev Rotermanni kvartal on aga viimase 5 aasta jooksul matnud maha hirmsad kogused arendaja raha ja tekitanud uue kaubanduskeskuse ajalooliste majade vahele, kus samuti tegutsevad mitmed väikefirmad. Kahjuks pole tänase päevani tallinlased kvartalit omaks võtnud. Sinna järjekordselt sattunud tundsin ennast kui üksiku hundina mägede vahel. Probleemi tuum, miks inimesed jätkuvalt ei leia oma käike Rotermanni võib olla tingitud selle kommertslikus hinges
olukorda ühtemoodi, siis oleks kõik väga lihtne. Arvutitehnika areng võimaldab palju paindlikumaid tööharjumusi. Loomulikult muudab see elu mõneti mugavamaks pole ju alati vahet, kus ja millal töökohustusi täidetakse. See on väga mugav lastevanematele, kelle lapsed ei käi lasteaias, koolis või on haiged lapsed. Lapsevanem saab oma tähelepanu pöörata lapsele tehes korraga ka tööd, ilma liigsete raha kuludeta. Samas on sellisel arengusuunal ka puudusi. Tänu arvutite laialdaste kasutusele väheneb töökohas sotsiaalne suhtlus, kehakeel jm mitteverbaalne suhtlus kaotab oma rolli. Iga inimene suhtub kodus töötamise vastu erinevalt. Kui kodus töötamine on kodutingimustes, siis inimese aju ei erista hästi kodu- ja töötingimusi. Mitme aastate pärast sellise inimese jaoks on kodu kui töö ja töö juures ta ei oska õigesti käituda. Ilmselt ka selline asi nagu tööreziim ja distsipliin on talle võõras tegevus.
annaabi.ee 
