juhatuseks. ... Täisealiseks saamine ei ole kerge protsess, sest see tähendab enda elueesmärgi mõistmist ja vastutuse võtmist nii enese kui kogu maailma ees. Vaadates inimkonda, tuleb meeles pidada, et Tolteegid on alati peegeldanud inimkonna arenguprotsessi. Seega pole Atlantise tsivilisatsiooni katastroof ja selle kajad järgnevate aastatuhandete jooksul muud, kui inimkonna enese pale. ... Tolteegid on jõuga inimesed, kuid nad on võimelised alluma üldistele arenguseadustele. Sõjamehe käsk on tõesti Kotka käsk, kuid see ei tähenda, et Kotkas allub sõjamehele, vaid sõjamees saab aru Kotka eesmärkidest ja järgib jõu juhtnööre. Kotka eesmärkidele võib keerata selja, kuid niiviisi toimimine tähendab Atlantise vigade kordamist ja eksimist mustadesse kunstidesse. Paljud Tolteegid on nii eksinud ja tänapäeval tallavad miljonid seda teed. Aga praegu on saabunud aeg, et valjult välja öelda oma kuuluvus. Enam ei saa teeselda, istuda aial või edasi lükata
mõjukaks suunaks ka sotsioloogias ja politoloogias. • Keskne idee: inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks – kultuurideks või tsivilisatsioonideks; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil ennustada üksuste tulevikku. Nikolai Danilevski (1822–1885) • Danilevski kultuurilis-ajaloolist tüüpide ehk algupäraste tsivilisatsioonide teooria ◦ Iga kultuurilis-ajalooline tüüp allub kindlatele arenguseadustele (neid sõnastab Danilevski kokku 5); nende tüüpide arengut võib võrrelda organismi arenguga. ◦ Inimkonna ajalugu saab jagada kümneks kultuurilis-ajalooliseks tüübiks: 1) Egiptus, 2) Hiina, 3) Assüüria-Babüloonia-Foiniikia ehk Kaldea 4) India, 5) Iraani, 6) Heebrea, 7) Kreeka, 8) Rooma, 9) Araabia, 10) Germaani-Romaani ehk Euroopa. ◦ Iga kultuurilis-ajalooline tüüp on iseloomustatav nelja põhijoonega: religioon, kultuur,
ja selle vältimisest tekkivate rahvamajanduslike kuludega. Riiklikud otsustajad ei valda tihti piisavat asjakohast teavet. Nad ei lähtu üksnes üldsuse huvidest. Niivõrd, kuivõrd on olemas vaba mänguruumi, tõuseb siingi esiplaanile omakasu. Seejuures võib eristada poliitikatõrkeid (demokraatiamehhanismis); haldustõrkeid (avalikus halduses). Majanduspoliitika võimalusi ei maksa ka üle hinnata – areng kui selline saab tugineda ikkagi vaid objektiivsetele arenguseadustele (isegi Teaduslik kommunism väitis, et tugineb objektiivsetele arenguseadustele?!). Majanduspoliitika abil on võimalik mingeid arenguid kiirendada või aeglustada, arenguvektori suunda veidi muuta. Aga seniste arenguvektorite vastassuunaliseks muutmine on enamasti hoopis võimatu või vähemalt väga kallis. Majanduspoliitika kujundamisel ja elluviimisel võiks lähtuda põhimõttest a la dieet on toitumisviis, mis võimaldab kaalus aeglasemalt juurde võtta.
annaabi.ee 
