oli tolliametnik , kes peale tööd käis jalutamas kruusakarjäärides, kust ta leidis kummalisena tunduva loomaluid mitme kihi kruusa alt. Leidis ka mitmeid esemeid, mis hakkas teda paeluma. Pethese peamiseks saavutuseks oli see ,et ta avastas väga vanad muistised statigraafilise meetodi(esemete leiukohta ja kihti abil üritakse vanust kindlaks määrata) abil . Augustus Henry Pitt Rivers. Sõjaväelane elukutselt, võrdlemisi kõrgel tasemel ( kindral) , kogus vanu püsse,kostas nendes arenguridasid. Pani paika püsside tüpologilise arengu, vaimustas teda sedavõrd, et ta hakkas ka teisi vanu asju korjama. Nt riideid , muusikariistu , kangastelgi ja paate. Üks esimesi rändnäituste koostajaid . 53. aastaselt sai päranduseks Inglismaal suured maavaldused, mille ta pühendas muinasaja uurimisele . Andis need Oxfordi ülikoolile. Asus oma maavaldustes koostama arheoloogilisi väljakaevamisi . I arheoloog, kes korjas üles kõik leiud( varasemad korjasid ainult ilusaid esemeid ). I
need on uputuseeelsest ajast. Ta avastas stratgraafilise meetodi, mida sügavamal mingi ese on, seda vanem see on. Teda peetakse paleoliitikumi avastajaks. Leidis ka väljasurnud loomade luid. Uuris nt Abbeville`i. A. H. Pitt - Rivers. Oli sõjaväelane, uurimistööd alustas sellega, et hakkas püsse koguma ja üritas nende päritolu välja uurima. Tahtis evolutsiooniteooriat püsside peal proovida, aga siis hakkas koguma ja võrdlema teisi relvi ja ka vanu riideid. Sai ka nende põhjal arenguridasid. Kõik asjad ei mahtunud enam tema majja ära. Ootamatult sai onult päranduse, maavaldused. Hakkas seal uurima ja avastas ka sealt. Tema hakkas kaevama väga täpselt, tegi kaevamiste plaane (kust mida leiti ja millal jms). Esimesed korralikud kaevamised, oli ka ise kaevamiste juures. Kaevamismetoodika juures oluline arendaja. Saavutas tuntuse tänu täpsele kaevamismetoodikale. O. Montelius. Ei kaevanud, uuris muinasaja esemeid. Võttis ette pronksiaja ja uuris tolleaegseid pronksesemeid
annaabi.ee 
