Polnud võimalik kirjutada südamel olevatest teemadest ega Eesti Vabariigist (välismaal oli sõnavabadus suurem). 9. Miks kirjutas Ristikivi väga palju üksindusest? Mida sümboliseerib üksindus ta loomingus? Ta oli eraklik ja üksildane inimene, naist polnud. Oli pagulane Rootsis ja igatses oma kodumaad, tundis ennast kodutuna. Pidev otsing ja tunne, et keegi ei aita. 10. Mis juhtus eesti kirjanduselus 1940 ? II maailmasõda, Eesti okupeeriti Nõukogude alla, sõnavabadus puudus, arengupidurdus. Ei ilmunud enam nii palju uudisteosed ja seisak, kuna paremad kirjanukud olid Eestist lahkunud. 11. Võrdle eesti kirjanduse arengut eestis ja välismaal 1944-1955 Välismaal Eestis Kirjandus muutus kultuuriliseks jõuks. Seisak, sest paljud kõrgklassi kuulunud Välismaal tunti huvi kultuuri vastu, ei kirjanikud kolisid välismaale. Ei olnud unustatud ka kodumaad. Kirjutada sai sõnavabadust. vabamalt.
täiskasvanud inimese omaga 2) selle sarnasuse kadu pongiidide ontogeneesi käigus koljuosade allomeetrilise kasvu ja arengu tõttu näokolju oluliselt kiirem ja ulatuslikum kasv võrreldes ajukoljuga. Noor orangutan sarnaneb suuresti inimlapsega, kuid siis jätkub teisttüüpi (allomeetriline) areng, mis põhjustab suured erinevused inimesest. E. Geoffroy SaintHilairekasutas esimesena inimese kohta mõistet arengupidurdus. USA teadlane J.M. Howard on loonud teooria, mille kohaselt inimese evolutsiooni iseärasused on taandatavad muutustele peamiselt kolme hormooni produktsioonis ja kasutamises: 1) testosterooni kõrgenenud produktsioon mõlemal sugupoolel 2) melatoniini ja dehüdroepiandrosterooni intensiivsem kasutamine peaajus 3) esimene muutus on teises põhjus
219 Armastus varustab lapse aju õige ja vajaliku stimulatsiooniga. Tõrjumine surub lapses maha rõõmu ja muud positiivsed tunded. Julmus tekitab kõrgenenud hirmutunde. Depressiivse ema puhul võib lapsel tekkida emotsionaalne puudujääk. Ema , kellel on depressioon on kergelt ärrituv, kannatamatu, ei suhtle lapsega. Arengupidurdus toimub vasakus oimusagaras (so rõõmu ja teiste positiivsete emotsioonide keskus). VÄGIVALD o Füüsiline (löömine, raputamine jne.) o Emotsionaalne (ignoreerimine, ähvardamine, süüdistamine, ähvardamine, alandamine, narrimine jne) o Seksuaalne (ahistamine, vägistamine jne.) Lapse seksuaalse väärkohtlemise all mõeldakse arenguliselt küpsema isiku (enamasti täiskasvanu) poolt toime pandud seksuaalse