Põhja-Ameerikas (USA demokraatliku riigi loomine 1775-1783). Valgustuse mõju oli suurim arenenud Lääne-Euroopas aga mõjutas palju ka Venemaad. Tippajastuks on 1730.-1770. aastad. Valgustuse iseloomulikud jooned: mõistuse ülehindamine, lausa jumaldamine (ja tunnete alahindamine). Domineerisid ratsionaalsus ja kriitilisus, see tähendas seda, et religioosne mõtlemine sekulariseerus/võõrandus. Oli üldine progressiusk, et elu-olu muutub kogu aeg paremaks. Tekkis arenguoptimism, mis moodustas reforminõuete aluse. Tekkis uut tüüpi aja mõistmine: lineaarne aeg (varem oli korduva/tsüklilise aja mõistmine). Tekkis kasvatusoptimism, et koolitus on vajalik ja selle mõju on alati positiivne, veendumus, et ühiskond mõjutab inimesi (kui on õiglane ühiskond on ka inimesed paremad). Saadi aru, et ühiskonda on vaja reformida. Valgustusfilosoofid kritiseerisid eelkõige isevalitsuse, seisusliku ühiskonna ja kirikureligiooni
PUUDUV OSA! Riigimajandusprobleemid PUUDUV OSA ! Lahendamata probleemide mõju · Ühiskonna stabiilsus on ohus ! · Sellele vaatamata kunigas ja 15 000 kõrgaadlikku veedavad luksuslikku elu ja ei soovi muutusi · Prantsusmaa valitsemine muutub järjest raskemaks. Valgustuse mõju · Tippajastu 1730-1770 · Komponendid: mõistuse (üle)hindamine, ratsionaalsus, kriitilisus, tolerantsus, vaimne vabadus, humanism, kosmopolitism · Üldine progressiusk, arenguoptimism, positiivne ettekujutus inimloomusest... reformide nõudmine Valgustusfilosoofide eesmärk · Soovivad muute valitsevat ühiskonda nii ,et inimestel oleks hea elada! · Kodanike poliitilised õigused ja vabadused on olulised · Oluline on sisepoliitika · Valgustusajastul hakkab tekkima valik arvamus: lendlehed, raamatud, ajakirjad, klubid, salongid, seltsid, kohvikud. Valgustuse riigifilosoofiad 1
annaabi.ee 
