eesmärke kajastavates valdkondades. Elukvaliteedi mõjurid: materiaalsed elamistingimused (sissetulek, tarbimine, rikkus); tervis; haridus isiklikud tegevused (töö jm põhitegevused); poliitiline osalemine; sotsiaalsed suhted ja võrgustikud; keskkond; turvalisus. Eesti elukvaliteedi paradoksid 1) Eestil ja eesti inimestel on vastakas suhtumine jõukusse ja heaoluriiki. 2) Eesti kodanikualgatus ja -aktiivsus on suhteliselt kõrge, kuid apoliitiline. 3) Tulevikuoptimismi kasutamine arengumootorina võib sattuda ohtu inimeste madala enesehinnangu tõttu 6. Tervise, heaolu ja elukvaliteedi indikaatorid/mõõdikud. Objektiivse heaolu mõõdikud 1) Füüsiline heaolu – kehaline tervis, toimetulek, suremusstatistika 2) Materiaalne heaolu – tulu, sissetulek 3) Areng ja aktiivsus – haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus 4) Sotsiaalne heaolu – võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas
15. Valla ja linna juhtimine on järjepidevam ja arenguväljavaated stabiilsemad, kui valimistel võistlevad programmilisel alusel tegutsevad erakondliku vastutusega nimekirjad ja üksikkandidaadid. 16. Linnad ja alevid on üheaegselt nii elanike igapäevane elukeskkond kui ka teenindus-, kaubandus- ja ühiskonnaelu keskused. Elukorraldus linnades ja alevites peab vastama meie igapäevaelu vajadustele ja tavadele ning olema turvaline. Keskuse võimest toimida arengumootorina sõltub kogu mõjupiirkonna konkurentsivõime ning sellest tulenevalt ka areng, mistõttu riik peab kujundama programmilised võimalused keskustevõrgu arendamiseks. Regionaalareng Väikeriigil ei tohi olla ääremaid. Meie eesmärk on Eesti regionaalselt ja sotsiaalselt terviklik ja tasakaalustatud areng. Eesti regionaalselt tasakaalustatud areng tugineb kaasaegsele ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele sidevõrgule ning transpordi infrastruktuurile. Sellesse peavad
annaabi.ee 
