Samas tuleb lapsevanemaga vahetada lapse arengualast informatsiooni pidevalt, igapäevaste vestluste ajal. Pikem tagasiside lapse arengust tuleb edastada aga arenguvestlustel, mis toimuvad vähemalt üks (soovitavalt 2) kord(a) õppeaastas. Arenguvestluste ajad peab fikseerima rühma tegevuskavas. Lapsevanemale tuleb edastada enne arenguvestlust ettevalmistavad küsimused, arenguvestlusest teha kirjalik kokkuvõtte. Lapse arengu analüüsimisel ja hindamisel kasutatakse individuaalset arengumappi Lapse arengumappi koguvad õpetajad koostöös lapse ja tema vanematega lapse arengut analüüsida võimaldavad materjalid läbi lapse lasteaia-aastate: arengukirjeldused, arengutabelid, lapse vaatlused, individuaalse õppekava, kasvatuskokkulepped vanematega, lapse fotod, lapse joonistused (inimene, perekond), nimesaamise loo, töölehed, lapse jutu üleskirjutused, töönäidised, märkmed osavõtu kohta mõnest konkursist, käe- ja jalajäljed, naljad, mõõdud-kaalud.
Lasteaiaõpetaja koostab arenguvestluse läbiviimise kava. Lasteaiaõpetaja koostab omapoolse kava probleemsete valdkondade korrigeerimiseks . Lasteaiaõpetaja püüab ennetada vestluse käigus tekkivaid probleeme ja loob alternatiivid nende käsitlemiseks. Arenguvestlus tuleks läbi viia privaatses kohas, ilma segavate asjaoludeta. Arenguvestluse aruanded Arenguvestlused tuleb dokumenteerida. Dokumentatsioon sisaldab täidetud arenguvestluse aruannet, mis lisatakse lapse arengumappi. Vestluse läbiviimine Arenguvestluse käigus täidetakse vastav vorm. Kõik analüüsi all olevad punktid tuleb lahti rääkida. Lasteaiaõpetajatele ja lapsevanemale peab jääma aega kommentaarideks, küsimusteks, ettepanekuteks ja arvamusteks. Kõige edukamaks loetakse arenguvestlust, mille käigus lapsevanem räägib 90% ja lasteaiaõpetaja 10%. Arenguvestluse kestvus kuni 1 tund. Arenguvestluse soovituslik kava: 1. Alustada vestlust lihtsamatest küsimustest. 2
annaabi.ee 
