Sellele suhtlemisvormile jõudnud lapsed kasutavad pikemaid lauseid ja nende kõnes on rohkem inimest ja tema tegevust iseloomustavaid sõnu. Seda suhtlemisvormi peetakse oluliseks kooliküpsuse tunnuseks. Lapse maailmapilt on avardunud. Tahetakse täiskasvanuga suhelda, sest ta teab palju ja ta teadmised on huvitavad. Lapsele meeldib vestelda ja arutleda. Lapse suhtlemine eakaaslastega Suhtlemisvorm laps-laps on algul küllaltki tagasihoidlik, kuid selle osatähtsus kasvab pidevalt. Sellel arenguliinil on tähtsad ülesanded, mida laps täiskasvanuga suheldes täita ei saa: - õppida suhtlema võrdse partneriga - sooritada tegevusi, mida üksi teha ei saa või saab ainult piiratult (mäng) - realiseerida käitumisnorme ja moraalinorme, kui puudu otsene autoriteetne reguleerimine. Ilmnevad iseärasused, mis suhtlemisel laps-täiskasvanu ei avaldu, või avalduvad tagasihoidlikult: - vaidlemine - oma tahte peale surumine - petmine, rahustamine, fantaseerimine
On leitud, et neljandale suhtlemisvormile jõudnud lapsed kasutavad pikemaid lauseid (sh. enam liitlauseid), nende kõnes on rohkem inimest ja inimese tegevust iseloomustavaid sõnu. Kirjeldatud suhtlemisvormi peetakse väga oluliseks kooliküpsuse tunnuseks: laps tunnetab õpetaja ja õpilase rolle, on ise valmis olema õpilase rollis. Suhtlemisliin laps-laps on esialgu küllaltki tagasihoidlik, kuid selle osatähtsus kasvab pidevalt. Nimetatud arenguliinil on aga oma ülesanded, mida laps täiskasvanuga suheldes täita ei saa. Õppida suhtlema võrdse partneriga. Sooritada tegevusi, mida üksinda teha ei saa või saab ainult piiratult (mäng). Realiseerida käitumisnorme ja moraalinõudeid tingimustes, kui puudub otsene autoriteetne reguleerimine. Laste omavahelisel suhtlemisel kasutatakse järgmisi suhtlemisakte, mis täiskasvanuga
annaabi.ee 
