manufaktuuridelt vabrikutööstusele tähendaski tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise ninde tootmisega masinate abil. Samuti tekksid uued riigipiiirid, muutus olukord ühiskonnas ning sõjandus arenes jõudsalt. Masinatootmise esimene arenguetapp katkes mitmeks aastakümneks Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tõttu. 1820.-1830.aastad tähistavad vabrikutööstuse teist arengulainet, mille käigus levis see paljudesse Euroopa maadesse, järgnevatel asstakümnetel juba üle kogu Euroopa ning isegi teistesse maailmajagudesse. Sõna tööstus (ingl industry, pr industrie) järgi aga hakati uut ühiskonda nimetama industriaalühiskonnaks. Tööstuse areng tõi kaasa suuri muudatusi eeskätt tootmises, kuid teisenes ka ühiskonna struktuur. Sellest võib järeldada, et tööstus
1711.aastal konstrueeris Thomas Newcomen ja mida täiustas James Watt. Vabrikutööstusele iseloomuliku võlle, hammasrattaid ja muide pöörlevaid mehhanisme käivatava universaalse aurumasina konstrueeriski just James Watt(1768 valmis patent ja 1782 oli täielikult valmis). Masinatootmise esimene arenguetapp katkes mitmeksaastakümneks Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tõttu. 1820.-1830. aastad tähistavad vabrikutööstuse teist arengulainet, mille käigus levis see paljudesse Euroopa maadesse, järgnevatele aastakümnetele aga juba üle kogu Euroopa ning isegi teistesse maailmajagudesse. Tööstus muutus ühiskonna arengut määravaks teguriks. Sõna tööstus ( ing industry, pr industrie) järgi hakati uut ühiskonda nimetama industriaalühiskonnaks. Töööstuse areng tõi kaasa suuri muudatusi eeskätt tootmises, kuid teisenes ka ühiskonna struktuur ning inimeste eluviis ja vaimulaad.
annaabi.ee 
