iseendaga. Seega on komplekssed tajusüsteemid osa meie evolutsioonilisest pärandist. Kuigi seda, kuidas tajuda, pole vaja õppida, erineb see, mida tajutakse, kultuuriti, sõltudes keskkonnale iseloomulikest omadustest. Uurimused näitavad ka, et kaasaja arengupsühholoogia liigub uue, post-piaget'liku etapi poole, kus detailsed uurimused tingivad klassikaliste teooriate ümbertöötamise. Tänapäeval on normiks üksikasjalikumad arengukirjeldused, mis toetuvad kindlalt empiirilistele andmetele. Kaasaja uurimuste tulemused ei toeta alati kahekümnenda sajandi alguses Piaget' poolt tehtud oletusi ning seepärast vajab tema teooria mõningast ümbertöötamist, et võtta arvesse ka uut infot. Uuemad uurimused pööravad erilist tähelepanu just taju rollile intellektuaalses arengus, sest tajusüsteemid funktsioneerivad algusest peale. Kaasaja uurimused pakuvad siiski toetust Piaget'
mis toimuvad vähemalt üks (soovitavalt 2) kord(a) õppeaastas. Arenguvestluste ajad peab fikseerima rühma tegevuskavas. Lapsevanemale tuleb edastada enne arenguvestlust ettevalmistavad küsimused, arenguvestlusest teha kirjalik kokkuvõtte. Lapse arengu analüüsimisel ja hindamisel kasutatakse individuaalset arengumappi Lapse arengumappi koguvad õpetajad koostöös lapse ja tema vanematega lapse arengut analüüsida võimaldavad materjalid läbi lapse lasteaia-aastate: arengukirjeldused, arengutabelid, lapse vaatlused, individuaalse õppekava, kasvatuskokkulepped vanematega, lapse fotod, lapse joonistused (inimene, perekond), nimesaamise loo, töölehed, lapse jutu üleskirjutused, töönäidised, märkmed osavõtu kohta mõnest konkursist, käe- ja jalajäljed, naljad, mõõdud-kaalud. Arengumapp on abiks arenguvestlusel, see on hea võimalus järjest jälgida ning näidata lapse omandatud uusi oskusi ja edasiminekut. Arengumappi
annaabi.ee 
