Euroopa Liidu maaelu arengu toetustel ja otsetoetustel on olnud oluline roll maaelu arengus, põllumajandusega seotud elanikkonna sissetulekutes ning keskkonna säästva kasutamise soodustamisel. Tavakodanikule avas Eesti ühinemine Euroopa Liiduga soodsamaid töö-, õppimis- ja reisimisvõimalusi teistes liidu riikides. Eestlaste jätkuvalt suur toetus Euroopa Liidule tõestab, et ühinemisega seotud ootused on täitunud. Eesti on saanud majanduse elavdamiseks ning arenguerinevuste vähendamiseks Euroopa Liidult märkimisväärset toetust. Eurotoetused on parandanud Eesti konkurentsivõimet maailmaturul ning võimaldanud ellu viia suurel hulgal riigile vajalikke investeeringuid. Maksupoliitika kujundamisel on tulnud liikmesriigina arvestada eelkõige direktiivide ja määruste, aga ka Euroopa kohtulahendite ning poliitiliste otsustega. [1] Euroopa Liidu liikmeks saades avanes Eestil võimalus kasutada ELi struktuurivahendite toetusi.
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku
annaabi.ee 
