Koogamine toimub vanuses 2-5 kuud ning on kõne-eelne periood, kus laps kasutab vokaalne. Edasi tuleb lalisemine, kus laps moodustab silpe ning silbiridu. Kõik need tegevused k.a kisa, on aluseks ja ettevalmistuseks hääldamisele, lapsel areneb artikulatsiooniaparaat ja kõnetaju. Ebasoodne keskkond (lapse kuuldes tülitsemine, suhtlemise puudulikkus näiteks emaga, pabermähkmed, arvutimängud) võib mõjutada negatiivselt kõne arengut. Väikelapse arengueas, mis algab 1- st eluaastast, on olulisel kohal esemetega tegutsemine, toimub suhtlus täiskasvanutega, mille käigus areneb hääldus, sõnavara ja ka grammatika. Kindlasti ei tohiks ära unustada kehalist kontakti. Hääldus areneb lihtsamalt artikulatsioonilt keerulisemaks. Häälikud täpsustuvad aga 3- 4 ndaks eluaastaks, kõige hilisemalt täpsustub aga r-häälik. Sama asi oli ka minul lapsepõlves, mul on meeles kuidas ma pidevalt pidin kordama, et ,, rongi rattad ragisevad"
Kleinberg’i järgi • Mitte-tavapärased elusündmused on sageli sellised, mis • Vaimne alaareng on seisund, kus vaimne areng on pidurdunud mõjutavad suurt osa indiviidi elus. Sündmused, mis või mittetäielik. konkreetse sündmusena ei mõjuta kogu rahvast, võivad inimest mõjutada pikki aastaid. Selliseks sündmuseks • Nõrgalt arenenud on eelkõige arengueas omandatavad võib olla vanema surm lapse varases eas, raske oskused ehk üldist intelligentsust mõjutavad vaimsed, haigestumine või puudega lapse sünd. Nad võivad verbaalsed, motoorsed ja sotsiaalsed võimed. esineda ka õnnelike sündmustena nagu äkiline • Jaguneb astmeteks, mida hinnatakse standarditud rikastumine, võimalus elada välismaal, eriline õnnestumine karjääri alal
annaabi.ee 
