röntgenülesvõtteid. Kraniaalnärvid ja perifeersed närvid. Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad. Perifeerne närvisüsteem ja selle osad ühendavad elundeid kesknärvisüsteemiga. Piirdenärvisüsteemi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Piirdenärvisüsteem jaotub funktsionaalsuse alusel somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Kraniaalnärve on 12 paari, mis väljuvad ajutüvest (v.a. I, mis väljub otsajust). Need on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. I Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimpust, mis kulgevad läbi sõelluu - sõellestme mulkude suuraju haistmissibulasse.
kasutavad egotsentrilist kõnet. Potensiaalse arengutsooni mõiste. Potensiaalsne arenguvaldkond on defineeritud kui õpilase tegeliku ning potensiaalse mõtlemis- ja arutlustaseme vahel. Kus õpilased saavad õppida juhendaja abil aga mitte iseseisvalt Praktilised järeldused õppetööks laste kognitiivse arengu käsitlusest. Kognitiivsest neuroloogiast pärit teadmised juhivad õpetajate tähelepanu sellele, et mõttestruktuurid kujunevad järk-järgult arenguastmeti ning nende arengutempo oleneb nii ainevaldkonnast kui ka õpilase eripärast; üldjuhul lahendavad õpilased probleeme ja arutlevad oma potensiaalsest arengust madalamal tasemel; tegelike võimete avaldumisvõimaluste puudumine toob kaasa intellektuaalse arengu pidurdumise ning õpilased vajavad nii madalama kui ka võimete piiril oleva vaimse tegevuse kogemust. Põhimõtteid õppetöö korraldamiseks nii, et see oleks õpilast arendav, aitab rakendada L
annaabi.ee 
