tingitud südamiku mitte kestandumisest (näiteks mägivaher, kask, lepp, pappel, harilik vaher ja arukask) . 4. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (13%, vihmametsapuudel kuni 15%) rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). 5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit seal on vaid kahte liiki rakke: · Trahheiid: piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega (vt Joonis . Oksapuu tangentsiaallõige: trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid. Nende puidusubstantsi osakaal on 90100%. Läbi niinimetatud tühimike, täpsemalt membraaniavade, toimub veevahetus rakkude vahel. Radiaalsuunas hoolitsevad
· inimesele ohtlik Bioloogilise mitmekesisuse väärtus · Biodiversiteet on taastumatu loodusvara ja tema kaitsmine oluline nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt seisukohalt. · Vajadus bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele bioloogiline väärtus: o bioloogiline mitmekesisus on puhver elu ootamatute arengutakistuste ja keskkonnamuutuste puhuks; o bioloogiline mitmekesisus on eluslooduse arenguajaloo tulem ja edasise evolutsiooni alus. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine kaitsta olulisi ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitlusi hoida geneetilist mitmekesisust tagada liikide ja ökosüsteemide säästev kasutus ÜRO Keskkonna- ja arengukonverentsil 1992.a. Rio de Janeiros kirjutati alla leping looduse mitmekesisuse kaitseks. Ühine vastutus biodiversiteedi kriisi ees ja kohustus välja töötada abinõud kaitseks - "Agenda 21" Kesksed punktid:
annaabi.ee 
