Keskel asus tavaliselt esik ja massiivne kivist mantelkorsten- köök, sellest ühel pool suur kõrtsituba talupoegadele ja teisel pool 1-2 kabrit sakstele. Hoone tagaküljel olid kõrtsmiku eluruumid, letikamber ja sageli nende all kelder. Hiljem tulid pisikeste akende asemele suurema ruuduga aknad. Kõrvalisemate teede ääres ja külades asuvad kõrtsid olid väiksemad, ühe talliga või hoopis ilma tallit, mantelkorsten puudus. Raudteeliikluse arenendes 4 kaotasid kõrtsid 19.saj lõpus võõrastemajana tähtsuse. Pärast riigi viinamonopoli kehtestamist aastal 1900 suleti kõrtsid hoopis ning nende hooned hakati kasutama muuks otstarbeks (poed, seltsimajad, elumajad jm hooned). Koolimajad 17.sajandi lõpus asutatud köstrikoolid, 18.sajandi keskpaigast alates rajatud mõisa- ehk külakoolid ning pärast
Raseduse arenedes ümbritseb lootemuna kolm lootekesta: detsiidua, koorion ja amnion. Detsiidua kujuneb kollaskehahormooni suurenemise järel, ta väldib lootemuna ülemäärast tungimist emaka limaskesta. Detsiidua koosneb kolmest osast: 1) kapsulaardetsiidua, mis katab lootemuna emakaõõne poolt, 2) basaaldetsiidua, mis paikneb lootemuna ja emakaseina vahel, 3)parietaaldetsiidua, mis katab emakaõõne seda osa, kus lootemuna ei ole. Basaaldetsiiduast kujuneb raseduse arenendes platsenta e. emakoogi emapoolne osa. Parietaal- ja kapsulaardetsiidua ühinevad raseduse III-IV kuul, kui lootemuna on kasvanud juba nii suureks, et täidab kogu emakaõõne. Koorion e. kõldkest koosneb siledast kõldkestast ja tihedahatulisest kõldkestast. Tihedahatuline kõldkest moodustab plastenta lootepoolse osa. Amnion e. loote vesikest moodustab suletud ümbrise lootele ja teda ümbritsevale looteveele. Amnion asub vahetult koorionil ning läheb üle nabaväädile. Amnion
annaabi.ee 
