tavalises ainesüsteemis. Käisi üldõpetus lasteaias ning selle rakendamine. Kasvataja osa on kõiges selles, et sünnist õhkkonda ja meelsust laste ühiselu jaoks luua, lastele tarvilised mänguasjad, riistad anda, neid soovitavate mängudega ja tegemistega tutvustada, nende väljavaliku aga teataval määral lastele endile jättes. Isegi kõige pisikesem laps on juba kallis inimese elu ja varjab eneses arenemistungi. Meie kohus on kõiki loomuliste inimlike püüete arenemisele kaasa aidata, neile järgneda, kui ei ole selgeid andmeid kõrvalekaldumisest loomulistest püüetest, kui laps ei ole defektne. Iseäranis tähtis on selle juures, et kasvataja õigel ajal märkaks ärkavaid võimisi, huvisid ja püüdeid ja mitte liiga vara ega liiga hilja annaks nendele arenemise võimalust. Kui harjutused jäävad hiljaks, kahaneb, atrofeerub loomuanne, kui aga liig vara antakse harjutus, võib põlastus tekkida
funktsioneerimine ning sarnaselt füüsikaliste algosakestega oleksid nad polariseeritud seda polarisatsiooni omakorda saaks keskkonnatingimused muuta, nii et oleks seletatav nt muutlikkus liigi piires ja sealtkaudu evolutsioon. Koelliker korrigeerib Darwinit, leides, et areng ei pruugi toimuda järkjärgult ja ühtlaselt, vaid et võivad toimuda ka järsud muudatused arenguhüpped. Nägeli lähtub Darwinist, jõuab aga lõpuks selektsiooni eitamisele ning arenemistungi jutlustamisele. Ta loob aga geneetika arengule olulise arusaamise, mille kohaselt saab pärlikkus aine olla vaid suguraku mingis osas vastupidisel juhul (eeldusel, et munarakk palju suurem kui seemnerakk), oleks ju uues organismis emasloomalt rohkem tunnuseid kui isalt. Geneetika/pärilikkusõpetuse ajalugu Geneetika on lühidalt öeldes teadus pärilikkusest. Algselt nimetati õpetust Gregor Mendeli (pärilikkusprintsiipide esmaavastaja) auks mendelismiks, 1906. a loodi termin geneetika
annaabi.ee 
