tiinusperiood ja parem nuuma võime. Kodustamine avaltas ka väga suurt mõju loomade närvisüsteemile ja käitumisele. See tähendab, et koduloomad kohanevad märksa mitmekesisemate tingimustega kui ulukloomad. Inimühiskonna ajalugu jagatakse viieks ajalooliselt üksteisele järgnevaks tootmissuhete tüübiks: ürgkogukondlikud, orjanduslikud, feodaalsed, kapitalistlikud ja sotsialistlikud tootmisesuhted. Igale ühiskonna korraldusele vastab teatav loomakasvatuse arenemistase. Loomakasvatus ürgkogukondliku korra ajal Korilus Jahipidamine Tööriistad muutusid praktilisemaks ja vastupidavamaks. Loomakasvatus kujunes välja jahist. Taimekasvatuse rajamine lõpuks. Orjandusliku korra loomakasvatus See on metallide aeg, kus tekkivad orjad, kaupmehed ja liigakasuvõtjad. Põhiliseks tootmisharuks olid karjakasvatus, põllundus ja käsitöö. Veojõuna kasutati loomi ja orje. Koduloomi täiustati ja nende arvukus kasvas.
tupikharudeks. 3) Püstine inimene e homo erectus (umbes 0,2-1,6 miljonit aastat tagasi, rändasid Aafrikas välja, jaht, lihatoidulised, kasutasid tuld). 4) Neandertali inimene e homo sapiens neanderthalensis (umbes 30 000-150 000 aastat tagasi, piklik nägu, ümar kukal, ajumaht suur 1400-1450 cm3, jääaja alguspoolel, kasv 155-156cm, suur aga madal pea, laup längus, suured silmakoopad, lai nina). 5) Pärisinimene e tark inimene e homo sapiens (30 000-40 000 aastat tagasi, kõrgeim arenemistase, kõnevõime, ühiskondlik, tööriistadega mõjutab keskkonda, järeltulijad kõik praegused rassid). Bioloogid on üksmeelel: Inimesed on evolutsiooni käigus eristunud loomadest, lahknenud inimahvide tüvivormist, vähemalt 2 miljonit aastat vana, tekkisid Aafrikas ja homo erecus rändas sealt esimesena välja, asustasid kogu vana maailma 40-50 tuhat aastat tagasi. Ebaselgused ja vaidluspunktid: Inimese tase kõrgemate primaatide süsteemis, millised olid esimesed inimlased ja millal