teha, et tekitada oma töötajates motivatsiooni uute ideede loomiseks. Loova organisatsiooni puhul ei ole alati oluline omada loovaid inimesi. Tähtis on hoopis innovatsiooni olemasolu ja uute ideede reaalne ellu viimine. Uusi ideid ei pea aga ise looma. Neid saab osta ka väljastpoolt organisatsiooni. Arvan, et iga organisatsioon peaks suurel või väiksemal määral mõtlema loovusele. See aitab kaasa tööliste tootlikkusele ning soovile panustada organisatsiooni arenemisesse. Samuti aitab see ära hoida töötajate lahkumist, ning organisatsioon saab oma energia suunata uute töötajate leidmise asemel hoopis tähtsamatele asjadele. KASUTATUD KIRJANDUS 12 Amabile, T. M. 1996. Creativity and innovation in organizations http://www.evcimen.com/photography/ENTREPRENEURSHIP_files/Creativity%20and %20Innovation%20in%20Organizations.pdf (02.10.2013) Bristol, P. 2005
vere liikumisest loomadel", 1628 avastas vereringe. Kasutas eksperimentaalmeetodeid. MARCELLO MALPIGHI (1628 1694) Itaaliast. Edendas mikroskoopilist anatoomiat. Avastas kapillaarid, 1660 tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab