Kui rasedus ei tule, siis kollaskeha regresseerub ja kujuneb valkjas keha. Kui toimub viljastumine, siis kollaskeha funktsioneerib kuni 12. rasedus nädalani. (Breusenko 2012: 44) Emakas koosneb kolmest kestast. Perimeetrium ehk välimine serooskest, müomeetrium ehk lihaskest ning endomeetrium ehk emaka limaskest. Endomeetrium koosneb basaalkihist ja funktsionaalkihist. Östrogeenide ja progesteeroni mõjul tsüklilised muutused toimuvad funktsionaalkihis. Toimuvad järjestikused arenemisasted: proliferatsiooni faas, sekretsiooni faas, deskvamatsiooni faas. (Beckmann 2010: 306) Proliferatsiooni faas vastab follikulaarfaasile munasarjas. Algab menstruatsiooni 5 päevast. Kestab umbes 12-14 päeva. Sellel perioodil moodustatakse uus kiht. Emaka näärmed on torujad, kitsad ja sirged ning paksus umbes 8 mm. Sekretsiooni faas vastab luteaalfaasile munasarjas. Kestab 14 päeva. Sellel perioodil epiteeliumid hakkavad tootma sekreeti. Faasi lõppedes näärmed paksenevad ning kollaskeha
Süvaveekerke piirkonnad on piiratud alad, kuid tõusnud veed ning nende mõju okeanograafilistele tingimustele võib levida sadadele kilomeetritele. Süvaveekerke vastandnähtus – downwelling on pealisvete sügavusse sukeldumine. Mõlemad protsessid võivad esineda igas maailmamere alas, aga kõige iseloomulikumad on need nähtused piki mandrite läänerannikut. Upwelling ja downwelling on ühe ja sama nähtuse erinevad arenemisasted, reaalsuses toimub järjepidev vete tõusu ja sukeldumise vaheldumise protsess, st upwelling’u downwelling’uga asendamine. Selle nähtuse tulemusena tulevad süvaveed ookeani pinnale, pealisveed lähevad aga sügavusesse. Kuna basseini pinnale tulenevad süvaveed erinevad pealisvetest temperatuuri ning biogeensete ja teiste ainete sisaldumise poolest, avaldub see selle pealisvete karakteristirute mahuliste anomaaliate kujul. Peale teadusliku huvi