Tänu töölistele tõusis liberaalse partei asemel teiseks peamiseks parteiks Leiboristlik partei ehk tööerakond, mis tuli esimest korda võimule 1923. a. Kaheparteisüsteem: leiboristlik + konservatiivne. Enamuse ajast valitsesid siiski konservatiivid. Prantsusmaa parlamentaarne vabariik, mitmeparteisüsteem, mistõttu lühiajalised koalitsioonivalitsused: 1919-1939 4 valitsust. Demokraatia kadumise põhjuseid: 1. Demokraatlike traditsioonide nõrkus 2. Poliitiliste erakondade arenematust 3. Vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valmisseadustes. Diktatuurid: 34 Diktatuur üksikisiku, väikese grupi või partei piiramatu võim. Autoritaarne diktatuur valitsemisviis, kus rahval ei ole õigust osaleda valimistes. Võim on koondatud ühe isiku või väiksema grupi kätte. Parteide tegevus on piiratud või lõpetatud. Samas ei propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena. Nt: Enamik
laadis, mis pai- 446 guti (näteks stseenis vallutatud Lodijäve lossi saalis) ulatub peaaegu melodramaatikani --ent ometi on siin nii palju tunnete tõe, eleegiat ja kannatusi, et see lugejat kaasa elama sunnib. Jä ab ainult imetleda kirjandusliku algaja inspiratsioonijõdu, mis suutis anda niisuguse teose --vaatamata teatavaile faktilistele ebatäsustele -- ajalooliselt tõpäase ja samal ajal teravalt kaasaegse teose, mida elustab tõlise ande säa ja mis suutis tolleaegse kirjanduskeele arenematust ning kohmakust üetades kohati tõsta erakordse väjendusliku sugestiivsuseni. See on tagatiseks, et «Tasuja» jä ab meile ikka elavaks teoseks. «Tasuja» kirjutamise kohta mäkis Bornhöe hiljem ise ües kirjas vastuseks sellekohasele küimusele: «Oli ju Eesti vaimlise äkamise aeg ja mina, noor enthusiast, soovisin kaasa aidata... Mis ma tahtsin? Tumedasti mäetan, et mul mõtes oli... lihtsas, kõgile arusaadavas keeles m a i t s e l i s e l t v e e l n o o r e l e r a h v a k o g u l e