aastal IKT sektoris tööga hõivatud inimeste arv 3,92% (kokku tööga hõivatud inimeste arv oli 476 886 ja IKT sektoris 18 694). See tähendab, et maailmamastaabis on Eestis siiski suhteliselt vähe inimesi võrreldes teiste sektoritega hõivatud IKT sektoris. 2010. aasta märtsis võttis Euroopa Komisjon vastu strateegia 2020. aastani, kus IKT sektor on eraldi esile tõstetud. Sinna dokumenti pandi ka kirja, et aastaks 2020 peaks 3% sisemajanduse koguproduktist (SKT-st) kuluma teadus- ja arendustegevustele. IKT sektor aga mängib suurt rolli selle eesmärgi saavutamises. Nimelt 2007. aastal tehti 25% kogu Euroopa Liidu erasektori tehtavatest arendus- ja uurimuskulutustest IKT sektoris ning kogu Euroopa Liidu erasektori arendus- ja uurimustöötajatest 32,4% töötab IKT sektoris. (Trulea et al 2010: 13) Viimasel aastakümnel kasvas IKT teenindussektor Euroopa Liidus märgatavalt. Samal ajal kahanes IKT tootmissektor. See tähendab, et IKT sektoris teenindussektor tähtsustus.
Kui turismipakettide olemuse selgitamiseks on vaja rohkem ruumi, siis võib kirjeldused paigutada plaani lisasse. Infrastruktuuri kirjeldamise eesmärk on demonstreerida, et ettevõtte materiaalne baas ja kavandatavad investeeringud toetavad püstitatud eesmärkide saavutamist. Tootmisvõimsuse (maht, täituvus, külastajate arv jne) esitamisel tuleb kontsentreeruda mahu jaotumise hooajalisusele ja tootmisvõimsuse ühtlase aastaringse kasutamise arendustegevustele. Teenindusettevõtete tootmisvõimsuse üks näitaja on tema müügimaht, kuid lisaks sellele võib välja tuua nt käibe töötaja kohta jms. Kui tootmisvõimsuses esineb kõikumisi (langusi), siis tuleb lugejale ära tuua kõikumiste põhjendused (loogiliselt võttes peaks plaan sisaldama probleemide kõrvaldamist ja/või ennetamist). Toodete/teenuste hinnataseme ja -kujunduse punkti eesmärk on anda selgitusi hinnapoliitika