Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut B-web: VÄÄRTUSAHEL referaat õppeaines Infosüsteemide arendusprotsess IDU5681 Õppejõud: Enn Õunapuu Autor: Anneli Kaldamäe (991476) Õpperühm: LAP-81 Tallinn 2003 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3 JOONIS 1. B-WEBI TÜPOLOOGIA ................................................................................................................................3 VÄÄRTUSAHEL...............................
Eliise Seling http://www.cvkeskus.ee/view_jobad.php?job_id=210681&w=1 Rakenduste administraator Töö kirjeldus - rakenduse ja andmebaasimuudatuste haldamine ja dokumenteerimine; - kasutajate nõustamine IT üldistes ja rakendustega seonduvates küsimustes (sh. helpdesk); - andmevahetuse/liidestuste ning kasutajaõiguste haldamine ; - päringute teostamine (SQL); - rakendusega seotud dokumentatsiooni koostamine, haldamine ja täiendamine; - osalemine arendusprotsessis. Nõudmised kandidaadile - IT-alane haridus või selle omandamine; - töökogemus IT-valdkonnas; - tehniline taiplikkus, loovus ja analüütiline mõtlemine; - hea suhtlemisoskus ja orienteeritus meeskonnatööle; - iseseisvus ja algatusvõime; - hea eesti ja inglise keele oskus nii kõnes kui kirjas. Kasuks tuleb: - varasem töökogemus relatsiooniliste andmebaaside ja nende haldusega; - programmeerimiskogemus; - teadmised IT infrastruktuuri ja arhitektuuri alal;
Duck tape makes even "no no" sound like "mm mm" 1. Domeenimudel Domeen ==Valdkond. UP (ja RUP) kontekstis me nimetame domeeni mudeliks kontseptuaalsete klassidiagrammide vormis staatilist esitust valdkonna objektmudelist. Iteratiivses arendusprotsessis UP Kui muidu tegelesime ärisüsteemide mõistete ja objektide (registrid) äriprotsesside modelleerimisega, siis nüüd modelleerime neid konkreetse iteratsiooni tarkvara nõuete ja kasutusjuhtude kontekstis suurema täpsusega. Domeenimudelid tehakse peamiselt detailimisfaasis (elaboration) iteratiivselt. Algfaasis tehtav domeenimudeli eskiis on kasulik, kuid tõestamata kvaliteediga. PS. Seda saab teha ka siis, kui äriprotsesse pole eelnevalt kirjeldatud. Põhisammud 1
ASA Quality Services OÜ Tallinn 2006 Sisukord 1 Lugejaskond ja käsitlusala.......................................................................................3 2 Kasutatavad mõisted.................................................................................................3 3 Sissejuhatus testimisse..............................................................................................4 4 Testimise koht arendusprotsessis.............................................................................5 5 Testimise liigid...........................................................................................................5 5.1 Liigitus tarkvara testitavate omaduste järgi..........................................................5 5.2 Liigitus süsteemi detailsuse järgi.........................................................................7 5.3 Liigitus testide läbiviija järgi..........................
2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüsteemide tehnoloogia M
Near far wherever UML are 1. Tarkvara Nõuete analüüs Äri(...tegelt ka või see on kuradi esimene vastus??)modelleerimise (distsiblinni) tulemused annavad konteksti ning “keele” (põhimõistestiku) tarkvara nõuete püstitamiseks. Iteratiivses arendusprotsessis UP toimub tarkvara nõuete püstitamine ja analüüs põhiliselt tarkvara kasutusjuhtude kirjutmise, modelleerimise ja analüüsimise kaudu. 2. Kasutusjuhtude mudel ehk (kui te olete inglise keeles väga sitt juhuslikult) Use Case Model UP defineerib Use Case mudeli nõuete analüüsi distsiblinni sees. Use Case mudel on kõikide kasutusjuhtude hulk: süsteemi funktsionaalsuse(kasutusjuhud) ja keskkonna(tegutsejad) mudel Eesmärgid ja kasutuslood
protsessid). CMMI- Ülevaade hankimistegevustest (hanke, arenduse, teenuse mudelid) COBIT- Üldine auditi korraldus, viimastel aastatel pigem üldine protsessiraamistik 13. Tarkvara protsessiraamistikud ja elutsükli mudelid – mis on vahe, kas neid saab koos kasutada? Raamistik- iseloomustab kõiki protsesse. Elutsükkel- iseloomustab arendusprotsessi. Levinud raamistikud lubavad arendusprotsessis kasutada erinevaid elutsükli mudeleid. 14. Näited erinevate elutsükli mudelite kohta: kosemudel, V-mudel, spiraalmudel, XP, Scrum, testipõhine arendus. Kosemudel- iga tegevus toimub eraldi etapina. Eelmine etapp peab olema lõpetatud, enne kui minna täitma järgmist etappi. Nõudmiste analüüs – Süsteemi ja tarkvara kavandamine – Realiseerimine ja testimine – Installeerimine – Kasutamine ja hooldus
(Stickdorn, Schneider 2010: 158) Paljud kliendi ja teenusepakkuja kokkupuutepunktid hõlmavad suhtlust ettevõtte töötajatega, seega interaktsiooni disainimine tähendab suurelt jaolt töötajate soovitud käitumise kujundamist. Üha enam on aga kokkupuutepunktid seotud tehnoloogiaga iseteeninduses ja sotsiaalvõrgustikes tuleb disainida digitaalset interaktsiooni kliendi ja teenusepakkuja vahel. (Clatworthy 2010: 80-81) Arendusprotsessis on oluline pöörata tähelepanu toote kontseptsioonile - ideele, mis annab pakutavale üldise raamistiku. See hõlmab laiemalt turundust, tootest lugude jutustamist, turu käitumist, firma mainet, eetikat ja väärtuseid. Arendusele suurt rõhku pööravad ettevõtted rõhutavad kontseptsiooni kui fenomeni, mida nad müüvad ja arendavad. (Sundbo, Hagedorn-Rasmussen 2008: 94) Kontseptsioon on laiahaardelisem kui toode või elamus. Üks kontseptsioon hõlmab mitmeid tooteid
annaabi.ee 
