sees funktsioonide osas, teisalt aga selle alusel, kas IS ainult mõõdab reaalset süsteemi, või teostab seda (kommunikatsioon). Organisatsiooni piirides: funktsionaalsus, teostatavus, struktuur. Ülepiirilises koostöös: klientide sidumine, partnerite kliendid, riigisuhted, koostööorganisatsioonid, turuuuringud. 15. Selgita IKT valdkonda organisatsioonis (millest koosneb, miks, tasuvus?). 16. IKT kui arendusmootor ettevõttes, näited. IKT valdkonda (mitte ainult tehnika, vaid selle tehnika realiseerimine organisatsioonis) võib vaadelda kui ühte tugiteenust aga ka tähtsat arendusmootorit (e-Europe). Igal juhul sõltub IKT valdkonna käsitlus ettevõtte üldisest käsitlusest ja eesmärkidest, olles seotud igasuguse infotööga. Näide: Riikliku IT-arenguga avalikus sektoris tegeleb informaatika nõukogu. Oma strateegiliste suundadena on nad 2003. aastal välja toonud: · AIP, · X-tee,
igasuguse infotööga. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IT) rakendamine ettevõttes on tänapäeval vältimatu. Kui see tegevus on efektiivne, tagab see konkurentsieelise. Paraku ei suuda suur osa firmajuhtidest IT-valdkonna efektiivsust hinnata. See on probleemiks, kuna kõnealune valdkond on kulukas ning uuringud näitavad, et IT investeeringud moodustavad kõigist ettevõtte investeeringutest arenenud riikides üha suurema osa. 16. IKT kui arendusmootor ettevõttes, näited. IKT valdkonna kui tugiteenuse arenduse tulemusena võib välja tuua mitmeid innovaatilisi projekte: avalikud internetipunktid, piisavalt laialdane WIFI leviala, ID- kaart, X-tee, e-valimised, e-valitsus, e-õpe, e-kool, e-raamatukogu jpm. IKT kasutamise efektiivsuse arendamine toetab ettevõtte ärilisi eesmärke ning kiiret info töötlemise võimalust, võimaldab vähendada valdkonna kulutuste osakaalu ning