Infoühiskond Infoühiskonna areng algas meil juba 1990. aastal, kui loodi Riigikantselei haldusalas Eesti Informaatikafond (EIF), mis oli aasta varem moodustatud Eesti Informaatikanõukogu tööorgan. Eesti areng informaatika vallas algas juba iseseisvumisega. Mida aastaid edasi, siis järjest rohkem loodi erinevaid osakondasid, millega siis suudeti hõlmata nii teedevõrgustikke kui ka muid tähtsaid riigiorganeid. Kõige värskemaks on 2003. aastal loodud Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest edasi tuletatud/nimetatud 2011. aastaks Riigi Infosüsteemide Amet. Nende eelnevate lausete peale mõeldes on loogiline järeldus, et kui me oleme nii e-riigistatud, siis me peame seisma selle eest hea, et jätkuks tulevikuski IT-alase haridusega spetsialiste, kes oskaksid süsteeme edasi täiendada ja hoida süsteeme töökorras. Järgmisena võtame aluseks selle, et Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liikmesriik. Euroopa Liidus moodustab ligi 4% vaid infoühiskonna.
Esmalt annab see tunda maal, kus haiglate ebakindla tuleviku tõttu ei suudeta ettenähtud kohti täita. [,,Pärnu Postimees" 13.09.2006] WHO avaldas 2004. a raamatu "10 Health Questions about the 10", kus on ära toodud uute Euroopa Liidu liikmesriikide tervishoiuvaldkonda puudutavad statistilised näitajad. Iga riik esitas oma andmed kehtiva ametliku statistika kohaselt. Eesti kohta esitatud andmed pärinevad Sotsiaalministeeriumist, Riigikogust, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest, Euroopa Komisjoni Eesti delegatsioonilt ning Eesti Euroopa Liidu teabekeskusest. Andmed on esitatud 2002. a näitajate alusel. Rahvastiku keskmine eeldatav eluiga Euroopa Liidu liikmesriikides 2004 Diagrammilt näeme, et Eesti keskmine eeldatav eluiga, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, on kõige väiksem. Umbes 72 aastat. Suremus sagedamini esinevatesse haigustesse (100 000 inimese kohta)
annaabi.ee 
