Populaarkultuur oli madal tänu tarbimisele. Tarbimine oli mõttetu, triviaalne, passivne, millega kaotati originaalsus ja individuaalsus - just see, mis oli kunstile omane. 12. Mis probleemid ilmnevad kultuuri mõtestamisel igasuguse inimtegevusena (näiteks post- modernistide nagu Baudrillard või post-strukturalistide nagu Barthes arvates)? Võtab üle Marxi tarbekaupade fetisi idee, et ühendada majandus kultuuriga. Tema jõuab kuulsa toereetilise arenduseni, mille järgi tarbeese on märgi vormiline: iga objekt on objekt keset teisi objekte, omades niimoodi tähendust. ,,Tänapäeva tarbimine...definerib hetke, mil tarbeese toodetaksegi nagu märk, märgilise väärtusega, ja kus märke (ehk kultuuri) todetakse kui tarbekaupu. Mitte miskit, mida tänapäeval toodetakse (objekte, teenuseid, kehasid, seksi, kultuuri, teadmisi) ei saa võtta pelgalt kui märke, samal ajal kui neid ei saa võtta pelgalt kui tarbeesemeid
Esteetika ja märgi nägemine kõikjal - ilmselt ka ajalooline protsess, kus tõesti märke tuli juurde. Postmodernism, mis tegeleb tähenduse kadumisega. Võib paralleeli tõmmata Nietszche ,,kõik on tõlgendus"-ga Spektakulaarne ühiskond Jean Baudrillard (1970) Consumer Culture Alustas marksistina kuid sai hiljem suureks marksismi vastaseks. 10 Võtab üle Marxi tarbekaupade fetisi idee, et ühendada majandus kultuuriga. Tema jõuab kuulsa toereetilise arenduseni, mille järgi tarbeese on märgi vormiline: iga objekt on objekt keset teisi objekte, omades niimoodi tähendust. ,,Tänapäeva tarbimine...definerib hetke, mil tarbeese toodetaksegi nagu märk, märgilise väärtusega, ja kus märke (ehk kultuuri) todetakse kui tarbekaupu. Mitte miskit, mida tänapäeval toodetakse (objekte, teenuseid, kehasid, seksi, kultuuri, teadmisi) ei saa võtta pelgalt kui märke, samal ajal kui neid ei saa võtta pelgalt kui tarbeesemeid.
annaabi.ee 
