sõtta külma sõtta. Õnneks ei olnud külm sõda selline, kus osapooled võitlevad omavahel rindel, vaid pigem poliitiline ja majanduslik. Kumbki riik tahtis saavutada mõjuvõimu maailmas, kuid miks külm sõda siiski jäi külmaks sõjaks? Esiteks väidan ma, et külm sõda jäi külmaks sõjaks, sest mõlemad osapooled kartsid üksteist. Toimus tugev võidurelvastumine ja nii USA-l kui ka NSV Liidul olid vägagi võimsad ja hirmuäratavad massihävitusrelvad. Majanduslikult arendatigi pea ainult relvandust ja sõjandust. Teati, et mõlema tuumarelvad on niivõrd tugevad, et nendega saaks hävitada kogu maailma. Mõlemad osapooled olid targad ja nad teadsin, et rünnates oma vastast näiteks tuumapommiga, saaksid nad ise samasuguse üllatuse vastu. Antud faktidele tuginedes saan ma järeldada, et külm sõda jäi külmaks sõjaks, sest mõlemad osapooled olid teadlikud teineteise tugevusest (sealhulgas sõjalised vahendid) ja valmisolekust sõjaks.
ja talumajandite ühendamine põllumajanduslikeks suurettevõteteks. Selle põhiülesanne oli juurutada Eestis samasugune ühismajandite kord nagu oli ülejäänud Nõukogude Liidus. Esimeste kolhooside asutamine kavandati aastateks 1948-1949. Pikka aega oli elu ühismajandites raskem, kui linnades, mitmel pool maksti palk välja natuuras või jäädi võlgu, toidunormid olid väiksemad, kui tööstusettevõtetes. 1950. aastateni arendatigi tööstust põllumajanduse arvelt, ideoloogiline muutus tuli alles pärast Jossif Stalini surma 1953. aastal. 1980. aastateks oli Eesti ENVS-st saanud üks toiduainete ekspordipiirkondi, kus veeti Nõukogude Liitu rohkelt juustu, võid, liha ja vilja. Levinud olid nii sea- kui ka piimakarjakasvatus. Taimekultuuridest olid levinumad nisu, rukis, vähemal määral kaer,oder, raps jms. Eesti ala kolhoosid ja sovhoosid olid paremal järjel, kui NSV Liidus keskmiselt. Arenes ka põllumajandusteadus
kassaaparaati sisestada. Selleks, et kassapidajate elu kergendada ja kliendi jaoks ostlemist kiiremaks muuta, loodigi vöötkood, mille masin ise ära tundis ja seejärel informatsiooni automaatselt arvutisse saatis. (History of QR Code, 2014) Vöötkoodide miinuseks oli aga see, et informatsiooni sai kodeerida vaid ühes suunas ehk siis kood oli ühemõõtmeline. Kahemõõtmeline kood aga aitaks kodeerida suuremat informatsiooni hulka ja seega arendatigi 1994. aastal vöötkoodist edasi QR-kood, mis esialgu oli kasutusel autoosade tootmise kontrollimiseks ning hiljem levis ka teistesse valdkondadesse. (History of QR Code, 2014) 2000. aastal sai QR-kood ISO standardi kinnituse. (QR Code, 2014) 1.2. QR-koodi omadused QR-kood ehk ruudukood on kahedimensiooniline maatrikskood, millesse on kodeeritud informatsioon ja mis on mõeldud mobiiliseadmetele. Tänapäeval kasutatakse seda nii
annaabi.ee 
