Teadaolevalt olid vaadis saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi,- läti- ning eestikeelsed missatekstid. Kas raamatud põletati pole teada aga hävitamise põhjuseks oli ,,luterlik jõledus". Samas ütlevad faktid, et just sellest kaduma läinud trükisest sai alguse eestikeelse raamatu ajalugu. (Epner, Metste & Olesk 2006, lk 12) Ühtlasi on saanud vankumatuks tõsiasjaks, et eestikeelde trükitud raamatu ajalugu algab reformatsiooniga ja et pole põhjust arvata nagu arendanuks katoliku vaimulikud eesti kirjakeelt juba reformatsioonieelsel ajal (Põltsam 2000). Sest reformatsioon jõudis Liivimaale 1520. aasta alguses. See tekitas vägagi suuri konflikte katoliiklaste seas ning selle tulemusel toimusid linnades pildirüüsted, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Sama aasta lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud ning Liivi sõja alguseks olid arvatavasti kõik linnad pigem luterlikud. (Epner jt 2005, lk 15)
silmapaistmatust mehest saab Hitleri võimsaim satraap. Tõhusalt ja armutult "Hitleri prügiveoga" tegelev mees laskis külmavereliselt mõrvata ning viis mehaanilise ja süstemaatilise põhjalikkusega läbi Hitleri holokausti. Metsikud kuriteod ja banaalne kurjategija. Himmleris polnud midagi suurejoonelist, isegi mitte tema olemuses. Himmleri kaasaegsed kirjeldavad teda kui täiesti tähtsusetut isikut, kui silmapaistvalt kokkuhoidlikku koolmeistrit. Teistel aegadel arendanuks Himmelr oma annet õpetajana. Koolmeistriamet andnuks talle võimaluse drillida kasvandikesse selliseid voorusi, nagu kord ja kuulekus, tublidus ja säästlikkus. Ametnikuna oleks tänu oma pedantsusele, äraostmatusele ja seadusekuulekusele kindlasti Saksa rahandusbürakraatia väärtuslik liige olnud. Himmleri ülesande täideviimise monotoonsus oli võrreldav mõne rahandusametniku sadadele maksudeklaratsioonidele allakirjutamisega
annaabi.ee 
