Ta eristas kolme kõnestiili: madal stiil oma seisukohtade looglisiseks põhendamiseks, keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks ja kõrge kuulajate innustamiseks. Suurel hulgal tema kõnesi on säilnud ja ka eesti keelde tõlgitud. Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustuse võimuletulekuga alanud pikk rahuperiood lõi kultuuri arenguks sootsa pinnase. Olulist rolli mängis ka keisri suur huvi ja soov kunsti, kirjasõna ja arhitektuuri arendamisle kaasa aidata. Augustus soodustas võimekate autorite loomingulist tegevust. Maecenas, kes oli Augustuse sõber, võttis oma hoole alla noori andekaid kirjamehi, kindlustades neile majandusliku heaolu. Maecenese nimest tulenebki rikka kultuurisoosja üldnimetus metseen. Vergilius Publius Vergilius Maro oli rooma kirjanik, kes on kodusõdades palju ülekohut tundnd ja seetõtti hindab Augustuse kehtestatus siserahu kõrgelt. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis".
täitis mitmeid ülesandeid saksamaal aitas kaasa eesti sõjavangide vabanemisele ja pidas läbirääkimisi väljaveetud varade tagastamiseks. 1919. aasta lõpus Tallinna saabunud Mihkel Martna jätkas tegevust parlamendiliikmena. Olles Asutava Kogu ja Riigikogu kõigi koosseisude saadik ja 1924-1934 Riigikogu abiesimees, osales ta korduvalt Euroopa Parlamendivahelise Liidu kongressil ja Rahvasteliidu töökonverentsidel. Teenete eest Eesti riikluse arendamisle valiti Martna 1934 Tartu Ülikooli audoktoriks. Mihkel Martna arvukatest brosüüridest ja raamatutest väärivad mainimist: ,,C.R. Jakobson" (Tallinn 1903), ,,Meie korterid- millised nad on ja missugused nad peaksid olema" (Tallinn 1903), ,, Külast. Mälestused ja tähelepanekud Eesti külaelu arenemisel pärast 60-daid aastaid" (Tallinn 1914), ,,Estland, die esten und die estnische Frage" (Olten 1919, tõlgitud ka prantsuse ja itaalia keelde), ,,8-
annaabi.ee 
