Jõe vesikonnas on jõed, mis toidavad ühte maakonna suurimat järve Norsjo't. Samas vesikonnas on ka Totak'i järv, mille kõige sügavam punkt on 306 m sügavusel ja mida loetakse 10. sügavaimaks järveks Norras. Järve pindala on 36.59 km², vee hulk 2.36 km³, kaldaulatus 70.48 km. ( http://en.wikipedia.org/wiki/Totak ) Telemarki maakonna suurim järv on Nisseri järv, pindalaga 76.30 km², vee hulk on 7.19 m, suurim sügavus 234 m. Järv kuulub Arendali vesikonda. (http://en.wikipedia.org/wiki/Nisser ) Telemarki suurim jõgi on Tovdalselva jõgi, mille pikkuseks on 143 km. See on ka Lõuna- Norra suurim jõgi. See voolab umbes 1800 km ala peal ning jõe kõrgeim punkt asub 1101 m kõrgusel merepinnast. Jõgi voolab kirde-edela suunas. ( http://en.wikipedia.org/wiki/Tovdalselva) Joonis 4. Telemarki kanal (märgitud tumesinise joonega) http://www.telemarkskanalen.no/ Joonis 5. Telemarki kanali kõrgustevahe http://www.telemarkskanalen.no/
Saksa väed olid ka suures koguses hakanud tootma tabuuni ja sariini, kuna leidsid selleks sõjaajal efektiivse mooduse. Sõja lõpuks oli korda aetud ka somaani tootmine. Kogutud andmete, mis leiti Lääne-Saksamaal, põhjal võib öelda, et ameerika ja inglise okupandiväed uputasid relvi põhiliselt neljas piirkonnas, mis kõik asuvad Lääne-Euroopa kallaste läheduses. Norra sügavaveelises piirkonnas Arendali lähedal; Skagerrakis, mis asub Rootsi sadama Lysekili lähedal; Taani saare Fyni lähedal; Skageni, Taani põhjapoolseima punkti läheduses. Kuue piirkonna merepõhjas on kokku 302 875 tonni mürkaineid ja ligikaudu viiendik üldkogusest on ründemürgid. Lisaks sellele on üle 120 tuhande tonni keemiarelvi uputatud kindlaks määramata Atlandi ookeani eri piirkonnis ja La Manche väina lääneosas. 2.2 Keskkonna ohustamine5
annaabi.ee 
