beli j¨argi v~oi mingi integreerimismeetodi abil saadud), siis punkti 4.1 lau- se 1.2 p~ohjal (x) ja F (x) erinevad teineteisest u¨limalt konstandi v~orra, st (x) = F (x) + C. Funktsiooni (x) definitsiooni p~ohjal x F (x) + C = f (t)dt. (5.4) a V~ottes selles v~orduses x = a, saame eelmise punkti j¨areldusest 3, et a F (a) + C = f (t)dt = 0, a millest C = -F (a). Asendades selle v~ordusesse (5.4), saame, et x F (x) - F (a) = f (t)dt a ja v~ottes viimases v~orduses x = b, tekib v~ordus
kui |x - a| < , siis || < . Aga siis N |y| = |||y| < · N = , N 8 st y on l~opmatult kahanev suurus. J¨ areldus 4.4. Konstantse suuruse ja l~opmatult kahaneva suuruse korru- tis on l~opmatult kahanev suurus. See j¨areldub vahetult eelmisest j¨areldusest, sest konstantne suurus on t~okestatud. J¨ areldus 4.5. Kahe l~opmatult kahaneva suuruse korrutis on l~opmatult kahanev suurus, st kui ja on l~opmatult kahanevad suurused, siis ka on l~opmatult kahanev suurus. T~oestus j¨areldub sellest, et iga piirprotsessis x a l~opmatult kahanev suurus on a u ¨mbruses t~okestatud (ja t~okestatud v¨aikese suurusega ). Teoreem 4.6. L~opmatult kahaneva suuruse ja nullist erinevat piirv¨a¨artust
annaabi.ee 
