Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks. Üksiksidemega on alkaanid. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Kaksikside on -side + -side. Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatimod ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas. Kolmikside on -side + kaks .sidet. alkeen -een. (etaan-eteen), alküül -üün (etaan-etüün).Omadused: kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter. Püsiv, Aromaatne tuum on nukleofiilne tsenter. Iseloomulikud on elektrofiilsed asendusreaktsioonid. Süsiniku aatomite tsüklil on ühine -elektronide pilv. Benseeni molekuli struktuur on aromaatne struktuur. Aromaatses struktuuris on tervet tsüklit hõlmav -elektronide pilv. Aromaatsed tsüklid on tasapinnalise ehitusega. Heterotsüklilised ühendid . nende tsüklis on peale süsiniku aatomite veel lämmastiku aatomid. Fenoolile on iseloomulikud nii alko...
kõrvalsaadusena. Benseeni leidub mõnedes naftasortides, kuid suuremal hulgal saadakse teda nafta ümbertöötlemisel. Benseeni ja alküülbenseene kasutatakse lahustitena, kuid rohkem vajatakse neid teiste toodete lähteainena.Aniliinni kasutatakse polümeeride valmistamisel, temast saab värvained, ravimeid,kummivulkaanisaatoreid ja paljusid teisi keemiatooteid. Aromaatsed amiinid, sealhulgasaniliin, on väga mürgised. Aniliin imendub kergesti läbi naha. Lihtsatest areenidest valmistatakse väga erinevaid ühendeid: halogeeniühendid,hüdroksüühendid, amiinid, karboksüülhapped, nitroühendid jms. Nitrobenseen on tähtis vaheühend paljude keemiatoodete valmistamisel. Enamik nitroühendeid on mürgised.Mitmeid nitrorühmi siaaldavad ühendid on plahvatusohtlikud. Ük tuntumaid lõhkeaineid on trinitrotolueen. Tõsist ohtu keskkonnale kujutavad sellised ühendid nagu polüklorodifenüülid ja sioksiinid
noorteprogrammides ja teistes igapäevastes keskkondades, kus inimesed elavad. Selline kaos omakorda katkestab ja õõnestab suhte ja tegevuste kujunemist ja stabiilsust, mis on nii olulised psühholoogiliseks kasvuks. Veel enam, paljud tingimused, mis sellele kaosele viivad on sageli nende poliitiliste otsuste ettenägematud tagajärjed, mis on tehtud nii-era-kui ka avalikus sektoris. Täna kaalume me mõlemal neist areenidest põhjalikke majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, millest mõned ähvardavad tõsta kaose taseme isegi kõrgemale ja psühholoogiliselt vähem talutavale tasandile. Sellise tõusu kõige tõenäolisemad ja kõige varem vaadeldavad tagajärjed peegelduvad üha kõrgemates noorsoo kuritegevuse ja vägivalla , teismeliste raseduse ja üksikvanemluse tasemetes, samuti koolisaavutuste allakäigus ning lõpuks meie rahvuse inimkapitali kvaliteedi languses.
Temperatuuril 50°C on mootoriõlide viskoossus 4...8 korda suurem kui 100°C juures. Alla 0°C hakkavad õlid kaotama voolavust ja võivad hanguda. Üldiselt, mida rohkem sisaldab õli suure molekulmassiga areene ja tsüklaane, seda suurem on tema viskoossus. Õlid, mis sisaldavad lahustunud olekus tahkeid parafiine, hanguvad temperatuuri alanedes kergesti. Kõige paremad on need õlid, mis koosnevad monotsüklilistest pikkade hargnemata külgahelatega tsüklaanidest ja areenidest. Nende õlide viskoossus sõltub temperatuurist vähem kui teistel. Õlide viskoossust mõõdetakse kinemaatilise või dünaamilise viskoossuse ühikuis. Kinemaatilise viskoossuse ühik on sentistoks (cSt). SI süsteemis on kinemaatilise viskoossuse ühikuks m ²/ s või mm ²/ s . l cSt = 1 mm ² / s. Standartides on normitud mootoriõlide viskoossus 100°C juures, mis ligikaudu vastab ka mootorite töötemperatuurile. Viskoossust mõõdetakse viskosimeetri abil. Viskoossusindeks (VI)
Temperatuuril 50°C on mootoriõlide viskoossus 4...8 korda suurem kui 100°C juures. Alla 0°C hakkavad õlid kaotama voolavust ja võivad hanguda. Üldiselt, mida rohkem sisaldab õli suure molekulmassiga areene ja tsüklaane, seda suurem on tema viskoossus. Õlid, mis sisaldavad lahustunud olekus tahkeid parafiine, hanguvad temperatuuri alanedes kergesti. Kõige paremad on need õlid, mis koosnevad monotsüklilistest pikkade hargnemata külgahelatega tsüklaanidest ja areenidest. Nende õlide viskoossus sõltub temperatuurist vähem kui teistel. Õlide viskoossust mõõdetakse kinemaatilise või dünaamilise viskoossuse ühikuis. Kinemaatilise viskoossuse ühik on sentistoks (cSt). SI süsteemis on kinemaatilise viskoossuse ühikuks m ²/ s või mm ²/ s . l cSt = 1 mm ² / s. Standartides on normitud mootoriõlide viskoossus 100°C juures, mis ligikaudu vastab ka mootorite töötemperatuurile. Viskoossust mõõdetakse viskosimeetri abil. Viskoossusindeks (VI)
annaabi.ee 
