d. Pragmaatika keskendub keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest. e. Kriitiline lingvistika püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid. f. Psühholingvistika keeleprotsessi mehhanismide selgitamine. g. Neurolingvistika keelevõime lokaliseerimusele ajus ja keelekasutusprotsesside esindatusele inimese närvisüsteemis. h. Areaalilingvistika keelte ehituse ja funktsioneerimise jäljendamise arvuti abil, nii et see oleks lingvistiliselt hästi põhjendatud, formaalselt arusaadav ja arvutiprogrammina teostatav. 17. Keele allsüsteemid (tasandid) a. Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline, eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka,mis koosneb sellele
keeleteadus pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile,sh keelte genialoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale.Deskriptiivne grammatika- kooligrammatika.Sotsiolingvistika-uurib murdeid. Tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika-uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälisest situatiivsetest faktoritest. Kriitiline lingvistika. Psühholingvistika- kõne tootmine ja tuvastus. Neurolingvistika. Logopeedia, kliiniline keeleteadus- uurib kõnehäireid. Areaalilingvistika- uurib , seda kuidas geograafiline positsioon muudab keelt.Filoloogia(sünonüüm lingvistile) tõlgendab vanu tekste (klassikaline filoloogia) Foneetika- kõnehäälikuline tootmine ja tuvastumine. Arvutilingvistika-keelte ehitus ja funktsioneerimine arvuti abil. Matemaatiline keeleteadus Semiootikaga- märgiteooriaga Antropoloogiline keeleteadus e etnolingvistika- võõraste rahvaste keelte uurimine. Keeledidaktika, tõlketeadus, keeleplaneerimine- seostub sotsioloogia ja poliitikaga. 7
87. Deskriptiivsed ja preskriptiivsed meetodid Deskriptiise meetodi eesmärk on kirjeldada keele loomulikke norme. Preskriptiivne meetod on normatiivsed normid. 88. Eesti keeleteaduse olulisemad väljaanded Oma Keel, Keel ja Kirjandus, Emakeele Seltsi aastaraamat, Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 89. Tuntumad andmebaasid www.emakeeleselts.ee, www.murre.ut.ee, www.filosoft.ee, www.linguistlist.org, www.keeleveeb.ee, wals 90. Areaalilingvistika on keeleteaduse suund, milles lähenetakse uurimisobjektile keelepiirkondlikust aspektist. 91. Psühholingvistika on keelemehhanismide selgitamine psühholoogias kasutatavate meetoditega. 92. Paradigma on asendussuhetes olevad elemendid. 93. Keele ja murde eristamine: Arusaadavuse kriteerium, poliitilised põhjused, identiteet ja kultuur. 94. Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine 95. Indoeuroopa keeled
annaabi.ee 
