Idast. Aega kulus 22 aastat. Kunagi pole mainitud ühegi arhitekti nime. Osalenud olevat ja 2 eurooplast 1 prantslane ja 1 veneetslane. Ehitis on pühendatud sahinna Mumtaz Mahalile. Mumtaz oli palunud mehelt, et tema nimi ei kaoks maa pealt. Naine suri 1631 36-aastasena oma 14. lapse sünnitamisel ja kuningas täitis ta soovi. Naine oli olnud talle poliitiliseks nõuandajaks. Mees aga olla leinanud teda 2 aastat nii, et juuksed hallinesid. Naise nimi Ardzumand Banu ehk Mumtaz Mahali tähendab ,,Palee Väljavalitu". Tadz Mahal on igast neljast küljest ühesugune. Marmor toodi 320 km kauguselt. Kasutatud on nii valget kui ka musta marmorit. Marmorpinda on inkrusteeritud tuhandeid pool- ja vääriskive. Terava tipuga kuppel on ligi 30 meetrit kõrge. Pärlikujuline kuppel on islamis taeva, naiselikkuse ja paradiisi tähenduses. Neljakandiline hoone sümboliseerib maapealset elu. Algul oli mausoleumi uksed hõbedast ja käsipuud kullast
Siis vaid 36- aastane naine oli juba 18 aastat olnud abielus valitsejaga. Tema abikaasa, suurmogul Sahh Dzahan ei kaotanud mitte ainult oma armastatud naise, vaid ka targa poliitilise nõuandja. Räägitakse, et valitseja leinas oma naist kaks aastat järjest. Ta andis lubaduse, et püstitab oma naise mälestuseks väärilise hauakambri, mis oleks enneolematult kaunis ning millele ei oleks kuskil maailmas võrdset. Tänapäeval saame puhta südamega öelda, et suurmogul pidas oma sõna. Ardzumand Banu ehk teisiti nimetatud Mumatz Mahal (,,Palee Väljavalitu") sai tõesti oma mälestuseks imeväärse hauakambri, mis kannab valitsejanna lühendatud nime Tadz Mahal. (Vaatal lisa pilt 9) Selle ehitise kirjeldamiseks on alati üldvõrdeid kasutatud. Paljud turistid isegi kardavad, et nii üleskiidetud mälestise külastamine võib osutuda pettumuseks. Lugematutel fotodel tuttavat siluetti kohtame kõikjal. Sellest hetkega äratuntavast kujutusest on saanud omamoodi