14. a) välimiku määramine, aretusväärtuse b) 1. hindamiseks on vaja 5 täkku, 2. komisjoni töös lisaks EHS spetsialistide õigus osaleda ka riigi tõuaretusinspektsiooni esindajal c) ema d) kehaosad jagatakse hindamisel: pea, turi, kere ja teine osa jäsemed e) järglaste järgi hindamine: täkul peab olema 8 järglast märal peab olema 2 järglast 15. a)ristamiskatsed eesti hobuse(maahobuse baasil) raskeveohobusega, ida friis soome hobusega, anglo normann ardenniga, hannover norra hobusega, inglise täisvereline b)esimesed võimiskatsed? Korraldati eestis kuressaares linn? aastal.1848.? c) kõrbi, vapsikas d) Tori roadsteri ja mägiardenni tõugu, 1) eesti tori 2)eesti ardennide kasv selts3)eesti maahobuste kasvatajate selts e) tori hobusekasvandus loodi 1856 aastal, saaremaa märad 16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev c) ponid- 140 cm turjakõrgus 17.
Soome hobune omab suurt veojõudu, elava temperemendiga. On valitud soome rahvusloomaks. 29.03.07 Tori hobune samast eesti hobuse suunast aretatud. Esimene periood 1856-1880. Katsetusi oli neli, aga tegelikult oli kaks voolu. Ta säilitusprogramm, Tb aretusprogramm. Tori hobusel 2 suunda: universaalne ja ratsatüüp. Teine pool oli Middendorff, kes pooldas eesti hobuse parandamist raskeveohobustega. Esimene pool oli soome hobusega katsetamine. Soome hobusega ei õnnestunud. Ardenniga läks ka aia taha. Neljandaks üritati ristata eesti hobust ka Norra hobusega, aga ka see ei õnnestunud. Teine periood oli 1880-1908. eesti märasid paaritati anglo-araabia, orlovi traavli, inglise täisverelisega, ida-Preisi jt täkkudega. Kuid ei saadud siiski sobivat tüüpi. Sangastes saadi Bergi tallis, Hetmani kasutades, sobilik tõug, kes sobis kõikideks töödeks. Temaga paaritati sangaste mõisa ümbruses, kuid isegi Lätist käidi paaritamas
annaabi.ee 
