> arhetüüp) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes "Autori surm") Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Lugude tüpoloogiad. Vladimir Propp, vene formalist "Imemuinasjutu morfoloogia" 1928, i.k. 1958)> lugude süvastruktuur, funktsonaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud > algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene, algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Carl Gustav Jung > erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid >arhetüüp, kollektiivses alateadvuses püsiv idee või kujund, 4 arhetüüpi: mina, vari, anima, animus, (ka
Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes “Autori surm”) Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Lugude tüpoloogiad. Vladimir Propp, vene formalist “Imemuinasjutu morfoloogia” 1928, i.k. 1958)> lugude süvastruktuur, funktsonaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud > algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene, algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Carl Gustav Jung > erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid >arhetüüp, kollektiivses alateadvuses püsiv idee või kujund, 4 arhetüüpi: mina, vari, anima, animus, (ka